Szijjarto ütles reedel pressikonverentsil, et Ungari kaitseministeerium peab sel teemal läbirääkimisi.

Financial Times kirjutas neljapäeval, et Ukraina naaberriigid Kagu-Euroopas on toetanud NATO sõjaväelaste kohaloleku suurendamist Musta mere piirkonnas, kuid Ungari kõhkleb.

Budapestil on head suhted Moskvaga ning on öelnud, et kavatseb jääda kõrvale NATO Kiievi toetuseks tehtavatest sammudest. Samas võib Ungari osaleda laiemalt NATO idatiiva tugevdamises.

Ungari välisminister ütles Financial Timesile, et riik soovib vältida uut külma sõda ning eelistab, et Venemaa ja lääs peaksid otsekõnelusi, mitte ei võimenda pingeid.

CNN teatas kolmapäeval, et Ungarisse võib NATO viia umbes 1000 sõjaväelast. Ungari uudisteportaali HVG sõnul on valitsusallikas kinnitanud kõnelusi, kuid otsust ei ole tema sõnul langetatud.

Szijjarto ütles kolmapäeval ajalehele Magjar Nemzet, et Budapest on pühendunud Moskvale ning on Kiievi suhtes ettevaatlik. Kui temalt küsiti lääne nõudmiste kohta, et Ungari ei tugevdaks kahepoolseid suhteid Venemaaga, ütles Szijjarto: "Keegi ei saa meilt sellist asja nõuda."

Ungari peaminister Viktor Orban plaanib järgmisel nädalal kohtuda Venemaal president Vladimir Putiniga.

Rumeenia toetab NATO ettevalmistusi. President Klaus Iohannis ütles kolmapäeval, et Venemaa loodud julgeolekukriis ei puuduta üksnes Ukrainat, vaid kogu Euro-Atlandi piirkonda. Ta lisas, et Venemaa tahab muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri.

"Me oleme valmis võõrustama kasvavat liitlaste kohalolekut meie territooriumil," ütles Iohannis, lisades, et Bukarest on olnud liitlastega ühenduses seoses sõjaväelaste arvu suurendamisega riigis.

Prantsusmaa on öelnud, et on valmis saatma sõjaväelasi Rumeeniasse, USA president Joe Biden on samuti öelnud, et NATO sõjaväelaste hulka Rumeenias võidakse suurendada, kui Ukraina konflikt laieneb.

Bulgaaria peaminister Kirill Petkov on arutanud küsimust enda julgeolekunõunikega. "Me keskendume Bulgaaria sõjalise võimekuse ja potentsiaali arendamisele, saades vajadusel liitlastelt abi," ütles Petkov.

Bulgaaria kaitseminister Stefan Janev ütles, et Bulgaaria võib ühineda NATO sõjaliste õppustega. "Venemaa positsiooni on raske positiivse signaalina tõlgendada," sõnas Janev.

Hispaania ja Holland on juba saatnud Bulgaariasse hävituslennukeid, et toetada riigi õhuturvet. Hispaania on saatnud Mustale merele ka oma sõjalaeva.

NATO tahab tugevdada kaitsevõimet selles piirkonnas, sealhulgas Slovakkias, Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias, millel on piir Ukrainaga või Musta merega.

Slovakkia välisminister Ivan Korcok ütles Financial Timesile, et riik on valmis kaaluma rohkemate NATO sõjaväelaste vastuvõtmist. "Sellises keerulises olukorras ma leian, et see ettepanek on loogiline samm, mille eesmärk on tugevdada meie idatiival kaitset ja heidutust," ütles ta.