"On olemas selline institutsioon nagu küber-NATO. Suvel esitasime selle liikmeks saamiseks kõik vajalikud dokumendid ja läbisime kaasneva kontrolli. Seal võetakse otsused vastu - nagu ka NATO-s - konsensusega. Aga üks Euroopa riik keelas meie osaluse selles lugupeetud institutsioonis," vahendas uudisteagentuur UNIAN Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Oleksii Danilovi sõnu.

"See riik on Euroopa Liidu liige, üks meie naaber, ütlesid nad meile… Üks allianssi kuuluv riik oli vastu. Kas see on partner jutumärkides või tõeline partner?" küsis Danilov.

Väljaanne Ukrainska Pravda märkis oma anonüümsele allikale tuginedes, et blokeeriv riik oli Ungari.

Ukraina taotluse menetlemine algas mullu sügisel ning riik oleks pidanud keskuse liikmeks saama 1. jaanuaril, kirjutas Ukrainska Pravda.

Keskuse uute liikmete kaasamise kord ei välista siiski, et liikmetaotlus võetakse uuesti arutusele ning ei saa välistada, et äsjaste Ukrainale tehtud küberrünnakute valguses veenavad teised liitlased Ungarit oma vastuseisust loobuma. Kuid arvestades, et keskuse juhtkomitee arutab selliseid küsimusi ainult kaks korda aastas, lükkub Ukraina liitumine vähemalt aasta teise poolde, tõdeb Ukrainska Pravda.  

Ehkki Ungari ei ole avalikult oma vastuseisu kinnitanud, langeb see kokku Budapesti varasema käitumisega, kus riik on Ukrainale NATO-ga suhtlemisel takistusi teinud. Nii on Ungari pärast keeleseaduse vastuvõtmist Ukrainas 2017. aastal, mida Budapest peab sealse ungari vähemuse suhtes diskrimineerivaks, blokeerinud NATO-Ukraina ministrite komisjon kohtumiste korraldamise.

CCDCOE: Ukraina saab uuesti proovida  

Küberkaitse keskuse pressiesindaja Karin Kivipõld ütles ERR-ile, et Ukraina esitas taotluse saada NATO CCDCOE panustavaks liikmeks, kuid mullu sügisel ei olnud vastuvõtmist otsustava juhtkomitee, mille liikmed on kõik keskuse liikmeks olevad NATO riigid, Ukraina suhtes üksmeelne.

Küsimusele, kas vastu oli Ungari, vastas Kivipõld: "Paraku on hääletuse detailsemad tulemused konfidentsiaalsed."

Küll aga rõhutas ta, et CCDCOE Ukraina jääb keskusele lähedaseks ja väärtuslikuks koostööpartneriks ning lisas, et Kiiev saab uuesti avalduse esitada.

"Ehkki sügisel Ukraina liitumisel ühehäälsust ei saavutatud, ei pruugi see olla lõplik, sest avalduse liitumiseks võib esitada korduvalt. CCDCOE liikmesriigid püüavad lähitulevikus aktiivselt saavutada vajalikku konsensust," kinnitas Kivipõld.

"CCDCOE peab koostööd Ukrainaga väga oluliseks ja kasulikuks mõlemale poolele. Ukraina on aastaid osalenud CCDCOEs toimuvatel kursustel ja õppustel. Praegu kaardistab CCDCOE uusi võimalikke koostöövaldkondi Ukrainaga, kuna Ukrainal on ainulaadne kogemus hübriidohtudega võitlemisel. Kogemuse jagamine aitab parandada nii teadmisi kui ka valmisolekut sellistele ohtudele vastu astumiseks nii igas CCDCOE liikmesriigis eraldi kui NATOs tervikuna," selgitas keskuse kõneisik.

Keskusega saavad liituda NATO riigid (Sponsoring Nations) ning NATO-sse mittekuuluvad riigid (Contributing Partners). Uute riikide vastuvõtmiseks on hääleõiguslikud vaid NATO riigid.

Praegu on keskusega liitunud 25 NATO riiki ja neli alliansivälist maad: Austria, Šveits, Soome ja Rootsi.

Ukrainat valitsusasutusi tabas 14. jaanuaril massiivne küberrünnak, millega postitati riigi veebisaitidele ukrainlastele suunatud ähvardus. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles pärast seda, et alliansi kübereksperdid on juba kontaktis oma Ukraina kolleegidega rünnaku uurimisel ning peagi sõlmitakse Kiieviga küberjulgeoleku alane koostööleping.