Samas leevendab olukorda mõnevõrra see, et Venemaa on viinud oma sõjalaevu Läänemerelt Mustale merele. Eeskätt teeb Soome ekspertidele muret, et nii avalikkus kui ka poliitikud ei arvesta, et kriis jääb püsima pikemaks ajaks, ka pärast akuutsete pingete rahunemist.

Ekspertide keskne sõnum on, et Läänemere riigid peavad praegu kindlasti tavalisest valvsamad olema, samas paanikaks pole ka põhjust.

"Olukord on tõsine. See on tõsi ja selle olukorra edenemist tuleb jälgida ka siin, Läänemerel," ütleb Soome Välispoliitika Instituudi külalisvanemteadur Pete Piirainen.

"On selge, et pinged on kasvanud ja see olukord on tõsine, ja nagu Soome välis- ja julgeolekupoliitilises dokumendis öeldakse, ebastabiilsus on kasvanud ka Soome ümbruses ja muidugi see areng võib olla pikaajaline ja võib olla ka, et see intensiivistub ja jätkub," lisab Soome välisministri riigisekretär Johanna Sumuvouri.

"Praegu tuleb võtta arvesse, et Venemaa tegutseb siin tõesti paljudes sektorites, alates Kasahstanist Ukrainani, Valgevenes, Põhja-Jäämerel ja eks me näe, mis Põhja-Aafrikas või Lähis-Idas juhtuma hakkab, sama sagimise varjus," loetleb
HybridCoE haavatavuse ja vastupidavuse võrgustiku juht Jukka Savolainen.

Savolaineni sõnul ei ole praegu käimas hübriid- või infooperatsioone Läänemere riikide vastu. Kui mõni selline algaks, oleks põhjust tõsiseks mureks, sest hübriid- ja infooperatsioonid võivad eelneda otsesele sõjalisele sekkumisele. Savolaineni hinnangul tahab Venemaa praegu maailmale eeskätt näidata oma sõjalist võimsust Ukraina piiri ääres. Siiski peab arvestama, et sinna ja Valgevenesse koondatud vägesid võib kerge vaevaga kasutada ükskõik kus Venemaa Läänepiiri lähedal. Savolaineni sõnul on ka Venemaa selline ähvardus ilmselt eesmärgipärane.

Soome ja Rootsi puhul väljendub ärevus aga järsult kasvanud toetuses NATO-le ning mistahes operatsioon kasvataks toetust kaitseorganisatsioonile veelgi.

"Kui ükskõik kus peaks puhkema Venemaa ja Lääneriikide vahel avalik sõjaline konflikt, muutub selsamal päeval Läänemeri ohtlikuks kohaks, kuid pean seda ebatõenäoliseks ja kaugeks," ütleb HybridCoE haavatavuse ja vastupidavuse võrgustiku juht Jukka Savolainen.

Savolaineni sõnul ei saa aga mõõduvõtmine praeguse kriisiga otsa, vaid olukord, kus autokraatsed ja demokraatlikud riigid vastanduvad ideoloogiliselt, omades samas ühiseid majandushuvisid, on põhimõtteliselt kriitiline ning konflikt võib lahvatada iga hetk. Ka Pete Piiraineni sõnul peaks poliitikud hoopis rohkem mõtlema tõigale, et olukord Ukraina ümber võib kiiresti rahuneda, kuid tegelik kriis sellega kindlasti läbi ei saa.