Kui Euroopa Liidus toota elektrit, tsementi, terast, väetist või alumiiniumi, peab tekkinud heitmete eest maksma. Nii on liiduvälistel riikidel eelis ja kaupade tootmine võib liikuda piiri taha. Siis saastab tarbimine Euroopa Liidus nii nagu enne, ainult heitmete tekkimise koht on teine.

Piirimeetme mõte on seda vältida. Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika spetsialist Velda Buldas selgitab, et "see meede toimib koos heitekogustega kauplemise süsteemiga ja kaitseb Euroopa Liidu siseturgu pannes kolmandate riikide tootjad samasse olukorda, kui on Euroopa Liidu tootjad."

Meede on esialgu mõeldud viiele tootele. Eestis kasutatud väetisest 60 protsenti pärineb Venemaalt. Rahandusministeeriumi hinnangul võib meede tõsta väetise impordihinda.

"Toiduainete kallinemist võiks see mõjutada teatud teraviljatoodete ja köögiviljade kaudu, mida väetis kõige rohkem mõjutab. Nende hinnad võiksid kümne aasta jooksul tõusta üks protsent aastas ehk kokku kümme protsenti. Samas see ei pea nii minema, sest kui hakkame kasutama vähem saastavalt toodetud väetisi, siis ei ole see kasv kindlasti üks protsent, vaid on oluliselt väiksem," räägib Buldas.

Siiski ei tea keegi täpselt, kui palju Venemaa tehased saastavad. Hinnanguid on tehtud, et iga tonni väetise tootmisel tekib heitmeid 0,23 tonni või lausa kuni 3 tonni. See tuleb korrutada süsihappegaasi heitmekvoodi hinnaga, mis praegu on 90 eurot. Ehk ühe tonni väetise hinnale võib lisanduda kuni 270 eurot. Selle lisaks tõik, et kui suvel oli väetise tonnihind veel 300 eurot, on see tänaseks kaks või kolm korda kõrgem. See kõik teeb põllumajandus- ja kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse murelikuks.

"Süsiniku piirimeetme puhul valmistab meile kõige rohkem muret, et ühelt poolt väetiste impordile tahetakse seda rakendada, aga samal ajal toidu impordile seda ei rakendata. See tähendab ju seda, et kolmandatest riikidest pärit toit saab konkurentsieelise meie siseturul. Ma ei julgeks olla nii optimistlik, et see piirimeede ainult üheprotsendilist lisakulu aastas tekitab," räägib Sõrmus.

Püsib lootus, et kõrged hinnad innustavad Euroopa väetisetootjaid keskkonnasõbralikumat tootmist suurendama. Kuid ka selles Sõrmus kahtleb – vaid neli Euroopa riiki toodavad suuremas koguses lämmastikväetist. Kõrge hinna tõttu on põllumeestel juba väetist puudu.

Eesti valitsus toetab piirimeetme rakendamist. Kui ka teised liikmesriigid on päri, loodab Euroopa Komisjon meetmega alustada 2023. aastal. Esmalt formaalselt, tasusid küsitakse 2026. aastast.