Koroona eel tuli õpilasel põhikooli lõpetamiseks teha matemaatika, eesti keele ja valikeksam vähemalt 50 protsendile. Põhikooli lõpetamiseks tuli eksamil hindeks saada vähemalt kolm, kui põhieksam ebaõnnestus, sai hinnet parandada koolieksamil. Nüüdne plaan on, et lõpetamine ei sõltu eksami tulemusest.

"Lävendit ei ole, on täpselt see tulemus, mis sul on eksami sooritamise protsendipunktid. Täpselt see tulemus ka sinu lõputunnistusel kajastub," ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin.

Haridusministeeriumi hinnangul oli varem positiivse hinde taga keerukas mõista täpset tulemust.

"Natuke keerulisemaks muutis teadasaamise ka see, kuidas mitterahuldav tulemus koolieksamina järgmisel või ülejärgmisel päeval ikkagi rahuldavaks soorituseks oli võimalik saada. Kindlasti mõjus demotiveerivalt, sest pingutus eksamihetkel ei pruukinud olla oluline, kui oli teada, et rahuldav tulemus lõpuks ikkagi saadakse," lausus Matsin.

Reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar imestas, kas tõesti täna tõdetakse, et 20 aasta jooksul on koolide kaupa tulemuste kohta valetatud.

"Kui me seda eelnõu loeme, siis eelnõus on öeldud, et me võtame põhieksamil ehk riiklikul eksamil ära lävendi, aga koolieksam endiselt toimub. Ehk algne mõte, mida matemaatikaõpetajad soovisid, et ka järeleksam oleks riiklik, seda ei ole ministeerium toetanud," ütles Somelar.

Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri rääkis, et ministeeriumi plaanil pole häda midagi.

"Antud regulatsiooniga tegelikult muudetakse ühest küljest lõdvemaks, teisest küljest rangemaks. Praeguse regulatsiooni järgi võib olla kuni kaks puudulikku, et saab lõpetada veel põhikooli. Uue regulatsiooni järgi eksami lävend võetakse ära, aga puudulike arv tahetakse tõmmata ühe peale," lausus Voltri.

Reaalkooli õppealajuhataja ütles, et ta ei mõista, millist viga lävendist loobumisega parandatakse.

"Ega see, kui me lävendi ära kaotame, ei muuda õpilasi teadlikumaks loodusteaduslikust maailmapildist, meie riigi ajaloost ega õpeta neile ka keelt. Ma ei saa aru, mis on selle eelnõu eesmärk ja mis viga soovitakse parandada," lausus Somelar.

Somelari sõnul tuleks riigil anda sõnum, et haridus on väärtus ja riik peaks suutma vaadata, kas kokkulepitud pädevused on omandatud.