Karis selgitas pressikonverentsil, et riigikaitse nõukogu arutas kolmapäeval, mida tooks kaasa Venemaa täiendav pingete eskaleerimine Ukrainas, kuidas saaks Eesti riigina paremini ohtudeks valmis olla ning millist koostööd teha liitlastega.

Karis märkis, et kuigi Nõukogude Liitu enam pole, on Venemaa soov sama nagu toona ehk allutada rohkem riike oma mõjule. "Venemaa on saavutamas sõjalist valmidust rünnata uuesti üht oma naabritest ja võtnud eesmärgiks muuta Ukraina läänemeelset kurssi," sõnas president.

Karis rõhutas, et Eestile otsest sõjalist ohtu pole ning NATO liikmena on Eesti hästi kaitstud. Ta lisas, et samas puudutaks Venemaa sõjategevuse uuendamine Ukrainas kogu Euroopat ning selleks tuleb valmistuda.

"Võimalik põgenikevool, küberturvalisus, majanduslikud väljakutsed," loetles Karis väljakutseid, mida sõjategevuse laienemine võib mujale Euroopas kaasa tuua. Karise sõnul sai ta riigikaitse nõukogus kolmapäeval ülevaate Eesti ametkondade tegevusest neis küsimustes.

Presidendi sõnul on Eesti teinud siiani head tööd Ukraina toetuseks. Näiteks on Eesti olnud tihedas välissuhtluses oma liitlastega ning leidnud võimalusi Ukrainat praktiliselt toetada.

"Abi Ukrainale on oluline, et nende valitud demokraatlik tee jääks püsima. Me oleme tegelnud Eesti valmisolekuga, valitsus tegi otsuse täiendavate investeeringute kohta ning on valmistamas ette meetmeid, mis aitavad paremini valmis olla erinevateks olukordadeks," rääkis president.

Karise sõnul pole selleks, et Eesti oleks ohuolukordadeks hästi valmistunud ja saaks hakkama, vaja vaid valitsuse ja ametiasutuste tegevust, vaid iga inimene peaks mõtlema oma isikliku valmiduse peale näiteks elementaarsete varude olemasoluga.

Karise sõnul on ohuolukorras tähtis ka küberturvalisus ning sellepärast osales riigikaitse nõukogul kolmapäeval ka ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt. "Meie elukorraldus sõltub toimivatest e-teenustest. Nii peame pidevalt mõtlema küberturbele," ütles Karis ja lisas, et ootab, et küberkaitse saaks riigi tasandil sama palju tähelepanu kui sõjaline kaitse.

Kallas: Venemaa käitumine on agressiivsem kui varem

Peaminister Kaja Kallas ütles pressikonverentsil, et Ukraina piiri taga on näha Vene vägede pretsedenditut koondumist ning Venemaa on käitumas agressiivsemalt kui kunagi varem, esitades NATO-le nõudmisi, mis puudutavad otse ka Eestit.

Kallase sõnul on valitsusel kolm tegutsemissuunda. Üks neist on diplomaatiline suhtlus. Ta selgitas, et NATO liitlased peavad edastama ühtseid sõnumeid.

"Kuivõrd kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja NATO liitlased on demokraatiad, kes sõltuvad ka sellest, mida avalik arvamus endast kujutab, siis oleme palju tööd teinud just rahvusvahelise meediaga, et meie sõnumid kajaksid ka seal," selgitas peaminister.

Ta lisas, et Euroopa Liit on kokku leppimas selgeid ja tugevaid sanktsioone juhuks, kui Venemaa peaks agressiooniga edasi minema.

Valitsuse teine tegutsemissuund on Ukraina toetamine kõikide võimalike vahenditega, mis Eestil olemas on. Nende hulgas on poliitiline tugi, mis tähendab, et Eesti saab liitlaste seas Ukraina teemat kõrgel hoida, samuti relvaabi ja enda oskusteabe jagamine.

Kolmas tegutsemissuund on Kallase sõnul Eesti enda kaitsevõime ja heidutusvõime tõstmine. "Siin on oluline roll ka liitlastel. Me oleme rääkinud pikalt NATO idatiiva heidutus- ja kaitsevõime tugevdamisest. Suurbritannia on teatanud, et ta oma vägesid siin kahekordistab," rääkis peaminister.

"See tähendab ka enda kaitsevõime tõstmist. Me oleme teinud otsuse viia riigikaitse arengukavas ettenähtud tegevused ellu kiiremini ja sinna 380 miljonit eurot suunanud, et olla valmis. See pole ainult kaitse, vaid ka elanikkonna kaitse, evakuatsiooniks vajalikud sammud, mida peame ettevalmistama," lisas Kallas.

Peaminister rõhutas, et Eestile otsest sõjalist ohtu praegu pole. "Venemaa tegevus pole otse suunatud meie vastu, aga peame arvestama võimalusega, et Venemaa läheb agressiooniga edasi ja laiendab sõjategevust Ukrainas. Ukrainas toimuv mõjub otse ka Eestile. Ukraina asub Euroopa keskmes, see puudutab Euroopa julgeolekut, Euroopa majandust, ka seda, et Ukrainast võivad tulla sõjapõgenikud. See puudutab ka väiksemaid rünnakuid, näiteks kübervallas," selgitas ta.

Kallase sõnul arutab valitsus neljapäeval kõikide valdkondade valmisolekut ministeeriumite lõikes.

Karis: valitsus töötab hästi, aga parteijuhtide kehv läbisaamine on häiriv

Pressikonverentsil küsis Delfi ajakirjanik Kariselt, et kuna julgeoleku osa on riigisisene olukord, siis millise pilguga ta vaatab praegu valitsuses käivaid vaidlemisi.

"Minu kõige parema teadmise juures valitsus töötab hästi. Iseküsimus on see, kuidas erinevate erakondade juhid omavahel läbi saavad. See on kindlasti natuke häiriv. Kui me räägime erinevatest kriisidest, siis usun, et see probleem saab nüüd ka lahendatud. Erakondade juhid omavahel suhtlevad. Sest ei ole mõistlik raisata praegu oma aega ja energiat sellistele võitlustele, kui on hulga tähtsamad küsimused riigis vaja lahendada," vastas Karis.