"Vene vägede paigutamine Valgevenesse suurendab Moskva tegevusvabadust ja muudab rünnaku Kiievi suunas lihtsamaks võrreldes olukorraga, kus rünnak toimuks vaid Venemaa kontrolli all olevalt territooriumilt," ütles kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt. 

"Samas mõjub Vene vägede kohalolek Valgevenes negatiivselt kogu Läänemere julgeolekule ja loob Moskvale paremaid eelduseid selleks, et rünnata Poolat ja Balti riike ning muuta oluliselt keerulisemaks NATO vägede juurde toomise," lisas ta. "Meie jaoks kõige olulisem aspekt ongi Venemaa sõjalise jalajälje suurendamine regioonis, millele NATO peaks reageerima tugevdades oma sõjalist kohalolekut," selgitas Hurt.

Sama rääkis ERR-ile ka kaitseväe peastaabi pressiohvitser Taavi Laasik: "Ukrainas ja selle ümbruses toimuv Vene vägede koondamine omab mõju kogu regiooni ja Euroopa julgeolekule. Venemaa provokatiivne käitumine on muutnud lääneriikide hoiakuid ja arusaamu Vene Föderatsioonist ja pannud NATO ning ka selle liikmesriigid eraldi mõtlema rohkem idasuunast tulevale ohule."

Laasik rõhutas siiski, et praegu pole Eestile otsest sõjalist ohtu. 

"Aga Venemaa ja Valgevene üritavad survestada NATO-t, Euroopa Liitu ning selle liikmesriike, et saavutada oma eesmärke," lisas ta. 

"Survestamise üks osa on erinevate, sealhulgas sõjaliste vahenditega pinge eskaleerimine ja provotseerimine. Eesti ja liitlased jälgivad olukorda pingsalt, toetavad Ukrainat ja on valmis end vajadusel kaitsma," kinnitas leitnant Laasik. 

Valgevenesse toodud üksusi saab kasutada ründamiseks

Hurt selgitas, et eri andmetel on Venemaa toonud Valgevenesse väekoondise suurusega 20 000 - 30 000 sõjaväelast, kuhu kuuluvad õhuväe ründelennukid, tankide ja jalaväe lahingumasinatega varustatud üksused, suurtüki- ja mitmikraketiheitjatega varustatud kaudtuleüksused ning üksused, kuhu kuuluvad raketisüsteemid Iskander ja õhutõrjesüsteemid S-400. 

"Lisaks osalevad muidugi Valgevene üksused, mis oma võimekuselt jäävad Vene üksustele alla, kuna hr Lukašenko pole Valgevene relvajõudusid piisaval määral ajakohastanud," märkis kaitseanalüütik. 

Laasik lisas, et kõrvuti Vene maavägedele on Valgevenes tuvastatud ka Vene õhudessantvägede üksusi ja erivägesid. "Käimasoleval Venemaa-Valgevene ühisõppusel on kasutusel nii tankid, erinevad õhuründevahendid kui teised relvasüsteemid. Riiki viidud relvastust ja üksusi on võimalik kasutada ründetegevuseks," märkis kaitseväe esindaja. 

Ka Hurt tõdes, et ehkki Venemaa kaitseministeeriumi sõnul on õppuse eesmärk harjutada kaitsetegevust vaenuliku rünnaku puhul, siis osalevate üksuste ja õppuste tegeliku sisu kohta pole avalikes allikates teavet. "Alanud ühisõppused võivad anda kahe riigi ühisele väekoondisele aega kokku harjutada enne rünnakut Ukrainale," tõdes kaitseuuringute keskuse teadur. 

Venemaa kohalolek Valgevenes jääbki senisest suuremaks

Hurt selgitas, et ka enne 2020. aastal alanud poliitilist kriisi Valgevenes, mille vallandas presidendivalimiste võltsimine Aleksandr Lukašenko võimule jätmiseks, survestas Moskva Lukašenkot eesmärgiga rajada Valgevenesse Venemaa sõjaväebaase. "Kuid diktaator suutis siis survele vastu seista. Aga kriis sundis Lukašenkot Moskvaga kokkuleppele ja selle tulemusel kasvas Vene sõjaline kohalolek Valgevenes juba 2021. aastal nn väljaõppekeskuste näol, kus Vene üksused käisid regulaarsetel õppustel," ütles Hurt.

Hinnates seda, milliseks jääb Vene vägede kohalolu Valgevenes, märkis Hurt, et ehkki osa üksusi võidakse sealt ära viia, võib pikemas perspektiivis Vene relvajõudude arvukus Valgevenes siiski suureneda. 

"On vähetõenäoline, et 20 000 - 30 000-line väekoondis alaliselt Valgevenesse jääb, kuna seal ei pruugi olla selle teenindamiseks vajalikku taristut. Kui rünnakut Ukrainale ei toimu, jääb ilmselt ikkagi osa Vene vägedest Valgevenesse ja perspektiivis on tõenäoline, et see arv suureneb veelgi," ütles Hurt. 

Balti riigid vajavad kaugmaa raketisüsteeme

Rääkides sellest, kuidas Balti riigid peaksid ennast Vene vägede kontsentratsiooni kasvades kaitsma, leidis Hurt, et senistele roteeruvatele lahingugruppidele lisaks võiks NATO piirkonda paigutada kaugmaa raketisüsteemid. 

"Suurbritannia vägede toomine Eestisse on ülimalt positiivne, kuid siiski ajutine lahendus. Vaja on pikaajalisemat lähenemist, mis ühest küljest suurendab NATO heidutavat mõju Venemaale aga mis teisest küljest on ka majanduslikult jätkusuutlik," ütles Hurt. "Selleks võib olla näiteks kaugmaa raketisüsteemide toomine Läänemere regiooni, ehk just see, mida Venemaa propaganda väidab, et lääneriigid on tegemas Ukrainas, kuigi sel puudub tõepõhi."

Venemaa ja Valgevene relvajõud alustasid neljapäeval kümme päeva kestvaid ühisõppusi "Sojuznaja Rešimost 2022" (Liitlaslik Otsustavus), mille eesmärk on Vene kaitseministeeriumi teatel välja töötada kaitseoperatsioon välisagressiooni mahasurumiseks ja tõrjumiseks, samuti terrorismi vastu võitlemiseks ja liitriigi huvide kaitsmiseks.

USA nimetas aga õppust pingeid õhutavaks tegevuseks, olukorras, kus pinged on niigi suured seoses Ukraina piiridel toimuvaga. Venemaa on korduvalt eitanud plaani Ukrainat rünnata, kuigi Moskva on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt juba 120 000 sõjaväelast ning hulgaliselt relvastust.

Leedu saatis kolmapäeval Balti riikide nimel Valgevenele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi alusel järelepärimise õppuste kohta info saamiseks, millele reedel laekunud vastust nimetas Eesti välisministeeriumi esindaja reedel ebapiisavaks.