Utilitas võiks olla huvitatud Adveni Tallinna võrkudes sooja pakkumisest

Foto: Adven Eesti

Kui Adven peaks lähtuvalt konkurentsiameti soovitustest korraldama hanke, et kallinenud gaasi hinna tingimustes oma Tallinna võrkudes odavama kaugkütte pakkuja leida, võiks pealinna peamine soojamüüja Utilitas sellel osalemisest huvitatud olla, kui tingimused on vastavad.

Esmaspäeval andis konkurentsiamet teada, et Adven Eesti Tallinna kaugküttepiirkondades Kesklinnas ja Pirital, Nõmmel ning Põhja-Tallinnas, kus soojust toodetakse vaid maagaasist, peaks ettevõte hakkama ette valmistama soojuse ostmise konkursi väljakuulutamist, et pakkuda odavama hinnaga soojust.

Võimalik konkursil osaleja oleks Tallinna peamine soojamüüja Utilitas Tallinn.

Advenile kuuluvad võrgud ei ole küll Utilitase võrkudega ühendatud, kuid konkurentsiameti juhi Märt Otsa sõnul on nad kohati üsna lähedal üksteisele. "Minu teada siin kahe-kolme piirkonna puhul ei ole Utilitase võrk üldse kaugel, ehk siis ühendamine on täiesti realistlik," ütles Ots ERR-ile.

Utilitas ise ütleb, et võimalik hankes osalemine sõltub paljudest asjaoludest – kas Adven üldse hanke korraldab, mis on võimalikud tingimused ja nii edasi. "Otsus seal osaleda või mitte osaleda, või üldse arvata, see sõltub väga palju detailidest," ütles ERR-ile Utilitas Tallinna juhatuse liige Robert Kitt.

Mis puudutab võimalikke ühendusi Adveni võrkudega, siis Kiti sõnul sõltub ühenduste rajamise suutlikkus konkreetsest võrgust.

"Neid võrke on päris mitu. Neid ei ole üks või kaks. Sõltubki, mis on konkursi tingimused, kas on kõik või mõni üksik, või mis see järjekord on ja mis need tingimused on. Mõnes kohas võib-olla tõesti võrk on lähedal, mõnes kohas on ta jälle väga kaugel. Et kui sa pead kõikidele piirkondadele pakkuma, on üks lahendus, kui piirkondade kaupa, siis teine. Konkurentsiameti teade tõmbas muidugi tähelepanu, aga selle põhjal ei saa mitte midagi otsustada," märkis Kitt.

Konkurentsiamet ütleb, et Advenile oli vaja suunis anda, sest ettevõtte Tallinna kaugkütte piirkondades on kütte hind umbes kaks korda kallim kui Utilitase piirkondades, just vaatega järgmisele kütteperioodile. Utilitas toodab soojust ka puiduhakkest ja ostab Iru prügipõleti soojusenergiat.

Konkursi peaks Adven välja kuulutama aprillis.

Adven ootab analüüsi tulemust

Adven ütleb, et ettevõte veel ei tea, kuidas konkurentsiameti hoiatusele reageerida.

"Soojuse ostu hanke kord on määratud kaugkütte seadusega ja see protsess võtab pikalt aega – eelteade, konkurss, tähtajad, tehniliste lahenduste elluviimine. Tuleb arvestada, et täna tehtud otsused mõjutavad meid järgmised 20–30 aastat. Kriisi olukorra põhjal üksi ei saa langetada kiireid ja läbimõtlemata otsuseid, seega tegeleme põhjaliku analüüsiga," märkis Adveni kommunikatsioonijuht Maret Kahk.

Kahk lisas, et Kesklinna-Pirita, Nõmme ja Põhja-Tallinna piirkondades on Advenil 13 erinevat väikest kaugküttevõrku, kus toodetakse soojust väikestes hoonetes paiknevates maagaasi katlamajades, mis asuvad reeglina kortermajade vahel.

"Asukohast lähtuvalt on alternatiivsete lahenduste loomine komplitseeritud ja hange ei pruugi tuua muutust. Arvestades kõrgeid gaasi hindu mõistame, et olukord on keeruline ning tegutseme omalt poolt võimalikult kiiresti, et lahendus leida," ütles Kahk.

Võimaliku sooja ostmise konkursi tingimusi Adven praegu kommenteerida ei soovinud.

"Kuna ettekirjutuse hoiatus tekitab tõenäosuse soojuse ostu hanke läbiviimiseks, siis me ei saa kommenteerida selle konkursi võimalikke tingimusi, lahendusi ja potentsiaalseid osalejaid, sest peame tagama kõikidele konkursil osaleda soovivatele ettevõtetele võrdsed võimalused," rääkis Kahk.

Kui Adven konkurssi välja ei kuuluta või ei käi välja plaani sooja hinna langetamiseks, võib konkurentsiamet ettevõttele teha ka ettekirjutuse, mille saaks ka näiteks kohtus vaidlustada. Konkurentsiamet avaldas lootust, et nii ei lähe.

Konkurentsiamet pole vastu, et Utilitas ostaks Adveni Tallinna ärid

"Loomulikult kõiki asju saab vaidlustada halduskohtus, aga ma loodan monopoli vastutulelikkusele ja ka avalikule arvamusele. Kokkuvõttes elame ikkagi aastas 2022 ja monopol on ikkagi mõeldud ju inimeste teenimiseks, mitte vastupidi," rääkis Märt Ots.

Otsa hinnangul ei oleks ka konkurentsiametil midagi selle vastu, kui Utilitas näiteks ostaks Adveni Tallinna ärid.

"Siin ei tohiks probleeme olla, kuna me räägime turust, kus üks konkurent teisega ei konkureeri. Me lihtsalt räägime monopoolsete piirkondade ühendamisest, kus niikuinii hindu kontrollib konkurentsiamet. Nagu konkurentsiamet lubas ka Eesti Energia Jaotusvõrgul [Elektrilevil] ära osta Imatra elektrivõrgu. Põhjus oli see, et monopol monopoliga ei konkureeri," rääkis Ots.

Utilitase hinnangul sõltuks võrkude võimaliku ostmise mõttekus sünergiast.

"See business case [äriline mõttekus] või mikroökonoomika tuleb ju välja sellest, et kas on mingit sünergiat või mitte. Kui võrgud on väga kaugel, siis ei ole. Kui ei ole kaugel, siis oleks vaja läbi rehkendada," rääkis Kitt. "Tuleks arvutada, kas liitmine on tarbijatele lõppude lõpuks kasulik või mitte. Kuidas omanikud omavahel tehinguid teevad, on teine küsimus."

Konkurentsiamet ütleb, et kiirelt kasvanud maagaasi hinnad on konkurentsiameti pannud tihedamalt jälgima hindade kujunemist piirkondades, mida köetakse peamiselt gaasiga.

Märt Otsa sõnul on piirkondi, kus kütteallikas on maagaas või põlevkiviõli umbes viis protsenti kogu Eesti kaugkütte mahust.

"Meie nägemus on see, et ettevõtted peavad ise eelkõige lahendusi leidma. Kui konkreetset vastust me ei saa, siis me peame sellise sammu astuma. Nõudma ettevõttel konkursi väljakuulutamist," märkis Ots.

Adveni ajaloost

Adven Group on Põhjamaades tegutsev energiakontsern, mis kuulub 2020. aastast institutsionaalsetele investoritele, keda esindab J. P. Morgan Asset Management. Eestis kuulub Advenile lisaks Tallinna võrkudele ja gaasikatlamajadele üle kümne keskküttevõrgu. Lisaks pakub ettevõte ka muid energialahendusi.

Eestis on tegemist pika ajalooga ettevõtte õigusjärglasega. 1991. aastal asutasid Eesti soojusettevõtted soojustrasside ja -seadmete remondiks osaühingu Termest. 1998. aasta 15. jaanuari seisuga kuulus ettevõte peaosas Tallinna Soojusele, äriregistrile esitatud osanike nimekirja kohaselt ligi 71 protsenti ettevõttest. Ülejäänud osad olid teiste Eesti soojusettevõtete omad.

Sama aasta keskel oli osanike hulka lisandunud Hoiupanga Investeeringud ja hiljem Keila Soojuse erastamisega silma paistnud Kessel Marketing Eesti OÜ, hilisema nimega Optinvest AS. Hoiupanga Investeeringute taga oli tol hetkel varjus kuni 16 protsenti ettevõttest.

1998. aasta sügisel andis 22.06.2000 ilmunud Eesti Ekspressi andmetel Tallinna Soojus soodsalt Termest AS-ile rendile katlamajad ja hakkas sealt siis ise soojusenergiat tagasi ostma. Samuti sõlmis Tallinna Soojus Termestiga 13 miljoni kroonise boilerjaamade hoolduslepingu.

Hoiupanga Investeeringud kliendikontode taha varjunud inimesed võtsid Eesti Ekspressi andmetel Termesti üle 1998. aasta detsembris, saavutades ettevõttes enamusosaluse. Ajalehe hinnangul olid oma osalust varjavad inimesed Tallinna Soojuse juhid. Tallinna Soojuse juht oli toona Leonid Lipavski. Juhatuse liikmed Heino Junolainen, Sergei Trifonov ja finantsdirektor Olev Nilisk.

Inimesed ise ütlevad, et üle 20 aasta tagasi juhtunud asju nad enam ei mäleta. Olev Nilisk näiteks ütles, et tal oli Termesti nõukogu liikmena ettevõttes küll osalus, aga ta müüs selle Tallinna Soojusele.

1999. aastal nädal enne kohalike omavalitsuste valimisi korraldas toonane majanduspolitsei Tallinna Soojuse kontoris läbiotsimise. Läbiotsimine toimus päev enne Tallinna Soojuse nõukogu koosolekut, kus pidi arutatama ettevõtte juhatuse sõlmitud tehinguid ja ka juhatuse vabastamist.

Tallinna Soojuse nõukogu ja selle toonane esimees Sergei Kulakov seadis kahtluse alla ettevõtte juhatuse pädevuse ja süüdistas neid ettevõttele ja Tallinna linnale kahjulike tehingute sõlmimises.

Neli nõukogu liiget allkirjastasid avalduse, mille kohaselt Tallinna Soojus oli nõukogu nõusolekuta kaotanud enamusosaluse ja kontrolli varade ja kohustuste üle tütarfirmades Esterm ja Termest, rentinud neile Tallinna Soojuse jaoks ebasoodsatel tingimustel 43 katlamaja Tallinna Soojusele kuuluvast 49 katlamajast, tagades ettevõttele kasumlikkuse, samal ajal kui Tallinna Soojus töötas kasumita.

Nõukogu liikmed ütlesid toona ka, et see ei ole kogu tõde Tallinna Soojuse tegevusest, sest paljude dokumentidega, kaasa arvatud kasutusvaldusesse andmise leping, ei ole augustis ametisse astunud nõukogu liikmed saanud tutvuda.

Läbiotsimine soojaettevõttes kriminaalkaristusteni ei viinud ja Tallinna Soojuse juhtkond sai mõne kuu edasi töötada, kuniks kohalike valimiste järel, 2000. aasta jaanuaris, vahetas Tallinna Soojuse nõukogu juhatuse esimehe välja. Leonid Lipavski asemel sai Tallinna Soojuse juhiks toonane koonderakondlane Elmar Sepp.

Ametist pidid ka lahkuma Tallinna Soojuse juhatuse liikmed Heino Junolainen, Sergei Trifonov ja finantsdirektor Olev Nilisk.

2000. aasta juuniks oli sama aasta Eesti Ekspressi andmetel 62 protsenti Termesti aktsiatest jõudnud Termesti kommertsdirektori Heimar Pokkeri kätte, kes ütles lehele, et on nende eest kõvasti maksnud. Pokker müüs oma osaluse Termestis Soome Fortumile. Eesti Ekspressi andmetel oli Termesti enamusaktsiate ostust huvitatud ka Prantsuse kontsern Dalkia, mis aga loobus tehingust, sest ei olnud selge, kes ja mida lõpuks müüb.

Ettevõtte nimeks sai Fortum Termest ja firma jätkas Eestis laienemist, ostes kokku erinevaid energiaettevõtteid. 2004. aasta lõpuks oli Fortum Power and Heat Oy osalus Fortum Termestis 99 protsenti. 2011. aastal ostis Fortum Termesti koos Fortumi Soome kütteettevõtetega endale Rootsi investeerimisfond EQT ja Fortum Termestist sai aasta hiljem Adven gruppi kuuluv Adven Eesti.

EQT müüs Adven grupi omakorda 2015. aastal AMP Capital ja Infracapital konsortsiumile, mis laiendasid kontserni tegevust ja ostsid kontserni ettevõtteid Rootsist ja Lätist ning 2020. aastal müüsid Adven grupi institutsionaalseid investoreid esindava J. P. Morgan Asset Managementile.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: