Tammsaar rääkis, et praegu on käimas diplomaatia kõrghooaeg, sest Venemaaga on pidanud kõnelusi nii USA kahepoolselt, NATO kui ka OSCE. Kõnelustega püütakse tema sõnul omakorda mõista, kas vastaspoolel on tahet läbirääkimisi pidada ja läbirääkimiste teel ka konkreetse kokkuleppe või lepinguni jõuda.

"Praeguses faasis kindlasti läbirääkimistest rääkida on ennatlik. Me üritame aru saada, kas Venemaa nende pakkumiste taga, mis pole ju suures osas aktsepteeritavad, mida liitlased selgelt ka Venemaale ütlesid, on ikkagi kübetki siirust ja soovi sisulisi kõnelusi ja läbirääkimisi pidada."

Tammsaar selgitas, et siiani on lääne liitlased Venemaale viimase nõudmiste kohta öelnud, et Euroopa julgeolekuarhitektuuri baasväärtuste ja põhielementide osas läbirääkimisi ei peeta. Samas on lääs valmis kõnelema Venemaa muredest tingimusel, et Venemaa deeskaleerib olukorda Ukrainas ning et arutluse all oleksid ka lääne enda mured.

"Usun, et lähiajal peaks me selgusele jõudma, kas Venemaal on tahet siiralt ja sisuliselt kõneleda või pole," märkis Tammsaar, kelle sõnul tekitab kahtlusi Moskva siiruses see, et jätkuvalt käib Vene sõjaväetehnika ja sõjaväelaste liigutamine Ukraina piiride lähedusse.

"See tekitabki kahtlusi Venemaa siiruses ja valmiduses kõnelema. Me oleme pandud olukorda, kus meilt sõjalise jõu ähvardusega pressitakse välja mingeid vastutulekuid," lisas ta.

Tammsaare hinnangul on lääs praegu olukorras, kus tasub kaaluda igat võimalust selleks, et üritada veenda Venemaad olukorda deeskaleerima ja kõneluste- või läbirääkimistelaua juurde tagasi tulema.

Tammsaare sõnul on üks suur küsimus praegu see, kas läänel on midagi Venemaale vastu pakkuda.

"Mulle tundub, et parim asi, mis meil pakkuda, on see, et me võiks suhted normaliseerida. Sellest võidaks nii Venemaa kui ka ta naabrid, nii Euroopa Liit kui ka NATO jne. Aga seda me oleme aastaid pakkunud Venemaale ja tundub, et see ei ole väga atraktiivne pakkumine," rääkis asekantsler.