USA saadik NATO-s: pole teada, kas Putin on otsustanud Ukrainasse tungida
USA suursaadik NATO juures Julianne Smith ütles ERR-ile antud intervjuus, et raske on öelda, kui suure tõenäosusega Venemaa Ukrainat ründab, kuid Ühendriikide ja NATO eesmärk on hoida Moskva suunas üleval sõnumit, et rünnaku puhul tuleb ka vastus.
Kui vahepeal tundus, et Ukraina sõda puudutavas diplomaatias tehakse edusamme, siis viimased päevad on taas toonud ameeriklaste hoiatuse, et kohe-kohe võib lahingutegevus alata.
Valge Maja julgeolekunõunik Jake Sullivan hoiatas pühapäeval, et lahinguvalmidus on Venemaal nüüd sellises seisus, et ta võib rünnata Ukrainat mistahes päeval.
"Usume, et on väga selge võimalus, et Vladimir Putin annab käsu rünnata Ukrainat. Sellel võib olla mitu erinevat vormi. See võib juhtuda juba homme või nädalate pärast. Ta on paigutanud oma lahingujõu sellisesse positsiooni, et tal on võimalus Ukrainat rünnata nüüd juba mis tahes hetkel ja teeme kõvasti tööd, et koondada oma liitlasi ukrainlastele materiaalset tuge pakkuma," rääkis Sullivan.
USA suursaadik NATO juures Julianne Smith selgitas "Välisilmale", et tegelikult on võimatu öelda, kui suure tõenäosusega see rünnak toimub või ei toimu.
"Me teame, et keegi ei oska täpselt ennustada, mis toimub Putini peas. Me ei tea, kas ta on teinud otsuse tungida Ukrainasse. Aga mida me saame kindlalt öelda, on see, et näeme tervet rida murettekitavaid märke. Me näeme väga suurt armeed koondumas Ukraina idapiiril, me näeme kümneid tuhandeid sõdureid saabumas Valgevenesse, kahe tunni kaugusele Kiievist põhjas. Me oleme näinud püüdlusi destabiliseerida Ukrainat seestpoolt. Te olete näinud raporteerimisi võimalustest, et Venemaa on planeerimas pseudooperatsioone. Meie usume, et see, mida näeme, on murettekitav ja me tahtsime saata välja sõnumit, mida Jake Sullivan ka tegi, et meie usume, et Venemaal on tekkinud võimalus siseneda Ukrainasse praegu iga päev. Tal on piiril piisavalt suur mass jõudu, et minna sisse Ukrainasse, Kiievini," sõnas Smith.
Kiievis õpetati nädalavahetusel vabatahtlikele esmaabi andmist.
"See tundub hirmutav, kuid lõpuks, kui tunnete, et saate sellega hakkama, tunnete end enesekindlalt. Päris elus saab ilmselt olema kõik palju segasem ja on paanika, aga sellepärast me vajamegi selliseid treeninguid, et olla selliseks olukorraks valmis," rääkis MTÜ Go Global direktor Irina Gorlach.
Kriitikud heidavad ette, et sõjajuttu on USA eestvedamisel räägitud liiga palju. See hirmutab ja mõjub halvasti Ukraina majandusele.
"Ma loodan, et nad on kuulnud, kuidas president kõvahäälselt ja selgelt on öelnud, et tema ja ta meeskond on kindlalt pühendunud deeskalatsioonile ja diplomaatiale. Me teeme kõik, mis võimalik, et saada Venemaa läbirääkimistelaua taha. Me juba oleme venelasi mõningal määral kaasanud, otsime võimalusi enamaks kaasamiseks. Jah, samaaegselt teine sõnum on, et meil tuleb valmistuda kõigeks. Me ei tea, mida Putin kavatseb teha nende vägedega - 127 000 sõdurit Ukraina piiri ääres - ja seetõttu tuleb meil fokuseerida heidutusele ja kindlustunde loomisele, eriti just sellisele riigile nagu Eesti," rääkis Smith.
Washington saadab Ida-Euroopasse täiendavalt veel 3000 sõjaväelast, neist enam kui pooled seavad end sisse Poolas. Kriis võib aga venida väga pikaks. Kas NATO on selleks valmis ja kas lisasõjaväelased jäävad vajadusel näiteks Poolasse aastateks?
"See allianss on valmis tegelema selliste kriisidega. Ma arvan, et ta on nendega eranditult hästi hakkama saanud, järgides kahte suunda: dialoogi ja heidutust üheaegselt. Ja me vaatame seda kuu kuu haaval, vaatame, milliseid vajalikke samme tuleb veel astuda. Aga me jälgime ka Venemaa käitumist väga tähelepanelikult," ütles Smith.
Toimetaja: Merili Nael