Hiljuti kiitis USA president Joe Biden heaks umbes 200 miljoni dollari suuruse sõjalise abi Ukrainale. Pärast 22. jaanuarit on Kiievis maandunud vähemalt kaheksa USA suurt kaubalennukit. Relvi tarnivad ka teised NATO riigid, eesotsas Suurbritanniaga. 

Moskval on Ukraina ees suur eelis õhujõudude ja suurtükiväe valdkonnas, seda ei vähenda ka lääneriikide relvatarned. Lääneriikides ametnikud väidavad aga, et sõjalise abi andmine annab märku nende toetusest ja suurendab Vene võimaliku sissetungi hinda, teatas The Wall Street Journal. 

USA saadetised hõlmavad peamiselt laskemoona, tankitõrjerakette, granaadiheitjaid ja Mossberg 500 püsse. Keerukaid relvasüsteeme pole USA Ukrainasse veel saatnud. 

USA teatel kannatab Ukraina tõsise laskemoonapuuduse käes. Hulk varustust hävis 2014. aastal. Kiiev süüdistas siis Venemaad sabotaažis. Ukraina ainus laskemoonatehas asub Luganski piirkonnas, mida nüüd kontrollivad separatistid. 

Türgi varustab Ukrainat kaasaegsete droonidega. Ukraina kasutab neid droone separatistide vastases võitluses. USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola instruktorid on juba aastaid koolitanud Ukraina sõjaväelasi. 

Viimase seitsme aasta jooksul on USA andnud Ukrainale sõjalist abi umbes 2,7 miljardi dollari eest.