Vitsur: Vene toormeimpordi kasv võib muutuda ohtlikuks

Eesti mulluse kaubavahetuse kasvu juures on märkimisväärne Venemaalt toodud toorme koguste järsk suurenemine, mis aga võib poliitilistel põhjustel Eesti majandust ohustama hakata, ütles LHV panga majandusekspert Heido Vitsur.
"Siin on teatud oht selles, et meil on väga palju kasvanud import Venemaalt – 74 protsenti. Kui aga sealt toore jääb jälle mingil põhjusel tulemata, siis meil ei ole midagi töödelda ja midagi eksportida," rääkis Vitsur kolmapäeval ERR-ile. "Nii et see on üks ohuallikas - kui pinged veel suurenevad, siis võib toorme Eestisse jõudmine väheneda," lisas ta.
Statistikaameti kolmapäeval avaldatud andmete kohaselt oli Venemaa eelmisel aastal Soome järel Eesti suuruselt teine impordipartner, sealt toodud kaubad moodustasid 10 protsenti Eesti koguimpordist. Vene impordi maht oli ligi 2,1 miljardit eurot.
Mullu suurenes kaupade eksport võrreldes 2020. aastaga 28 protsenti ning import 32 protsenti. Puidu ja puittoodete import kasvas eelmisel aastal 65 protsenti, mineraalsete toodete import 84 protsenti.
Samas Venemaa osatähtsus Eesti ekspordituruna on väike ning eelmine aasta eksport sinna ka ei kasvanud, tõdes Vitsur. "Venemaa huvitab meid kõige rohkem ikka toorme impordituruna ja see annab meie tööstusele materjali, mida töödelda ja edasi eksportida."
Eesti ekspordist 67 protsenti läheb Euroopa Liidu riikidesse, 9 protsenti USA-sse, 4 protsenti Venemaale ja kolm Ühendkuningriiki.
Eesti impordist 73 protsenti tuleb Euroopa Liidust, Venemaalt 10 protsenti, Hiinast neli ja Valgevenest kolm protsenti.
Küsimusele Eesti sihtturgude kohta märkis Vitsur, et lähedal asuvad turud on alati kõige paremad. "Sest kui nüüd arvestada, milline jama on konteineritega ja tarneahelatega, siis mida lihtsam tarneahel, seda parem. Ei ole arvata, et tarneahelate küsimus nii kiiresti laheneb, sest lihtsalt väga suur asi on väga kõvasti häiritud. Üldiselt on maailmas aru saadud, et kui ikka saab midagi lähedal teha, siis teisele poole maakera vedada ei tasu, riskid lähevad suureks," rääkis analüütik.
Kommenteerides palgatõusu mõju Eesti ekspordile, tõdes Vitsur, et see ei ole ekspordi kasvule takistuseks saanud.
"Meie palgad on kasvanud Euroopas peaaegu kõige kiiremini, aga me oleme suutnud oma eksporti suurendada. Ja need nišid, mis meil on, paistab, et toimivad. Ainuke mure on jah, et jätkuks sisendit, sest sisendit meil endal ju ei ole," ütles Vitsur.
Toimetaja: Mait Ots