Scholz rääkis pressikonverentsil, et Saksamaa võtab Balti riikide muresid seoses Venemaaga väga tõsiselt, vahendasid Reuters ja "Aktuaalne kaamera".

Scholzi sõnul on Balti riigid otseselt mõjutatud Venemaa sõjalisest tegevusest Ukraina piiril ja Valgevenes ning tal on hea meel probleemidest kolleegidega otse rääkida.

Kantsler rõhutas samas, et allianss on valmis Moskvaga kõnelusi pidama, kuna kõigi huvides on sõja ärahoidmine. Tema sõnul ei tohiks Venemaa alahinnata NATO ühtsust.

"Praegu on kaalul vaid Euroopas sõja vältimine. Me tahame rahu," sõnas Scholz ning kutsus Venemaad üles pingeid Ukraina ümber leevendama.

Scholzi sõnul võib Venemaa oodata majanduslikke ja poliitilisi sanktsioone, kui Ukraina konflikt laieneb.

"Tahame väga selgelt öelda, et kui Venemaa jätkab agressiooniga, tulevad sellele selged poliitilised, majanduslikud ja strateegilised tagajärjed. See, mida me praegu Venemaalt ootame, on selged sammud, et ta deeskaleeriks ja vähendaks oma kohalolu ja pingeid regioonis," kõneles Scholz.

"Samal ajal me oleme valmis pidama Venemaaga väga tõsiseid kõnelusi, dialoogi Euroopa julgeolekuküsimuste üle," sõnas ta.

Eesti peaminister Kaja Kallas ütles pressikonverentsil, et lääs ei tohi teha relva ähvardusel järeleandmisi Venemaale. Ta lisas, et NATO peaks oma idatiiva tugevdamiseks enamat tegema.

Ka Läti peaminister Krišjanis Karinš ütles, et NATO peaks oma idatiiba juba lähiajal tugevdama. Tema sõnul on Saksamaal NATO idatiiva tugevdamisel tähtis roll.

"On väga vajalik, et Saksamaa ei ole üksnes Balti riikides kohal, vaid võtab ka juhtiva rolli, et viia Euroopa Liit ja NATO neist keerulistest aegadest läbi," sõnas Karinš.

Kallas ütles usutluses ERR-ile, et Scholz lubas Balti riigijuhte pärast kohtumist Putiniga selle sisust teavitada.

"Ta lubas meile pärast visiiti anda ülevaate, kuidas läks ja mis olid need teemad," ütles Kallas.