Pranckeviciuse sõnul on küll olemas selline võimalus, et Venemaa ja Valgevene väed Ukraina asemel hoopis Leedule kallale tulevad, aga väga ta sellesse siiski ei usu, vahendas "Välisilm".

"Leedu, Eesti, Läti - me oleme NATO ja Euroopa Liidu liikmed ja ma ei näe põhjust, miks mitte uskuda kollektiivse julgeoleku tagatisi. Mistahes sellist otsust Venemaa poolt on väga raske uskuda ja ma loodan väga, et midagi sellist kunagi ka ei juhtu. Muidugi, seoses Venemaa võimaliku agressiooniga Ukrainas peame olema valmis halvimaks stsenaariumiks, kuid lootma parimat," rääkis minister.

Halvima ärahoidmiseks on Pranckeviciuse sõnul eeskätt vaja usutavat heidutust, mis peab seisnema ka NATO vägede nähtavas ja tuntavas kohalolekus, ning mõjuvaid sanktsioone. Samal ajal tuleb siiski diplomaatiliselt maksimaalselt pingutada, et kuuma konflikti puhkemine ära hoida.

Pranckeviciuse sõnul valitseb Leedu arvestatavate poliitiliste jõudude hulgas Ukraina küsimuses täielik konsensus. Samuti valitseb konsensus selles, et Leedu ega ühegi teise väikeriigi jaoks olulisi asju ei tohi suurriigid ega rahvusvahelised organisatsioonid otsustada üle nende riikide peade.

Kriisidesse puutuvas on Leedu saanud ka olulise kogemuse, milletaolist Eestil ei ole. Nimelt on Leedu toime tulnud Valgevene kaudu saabunud rändelaine haldamisega.

"Ma arvan, et me oleme sellega hästi hakkama saanud. Individuaalselt ja kollektiivselt Euroopa Liiduna. Igatahes on rändevoog kokku kuivanud. See pole päriselt lakanud, iga päev üritab keegi ebaseaduslikult üle piiri tulla ja endiselt on Valgevenes tuhandeid migrante. Seepärast on väga oluline tõugata ja survestada Valgevenet koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega rände küsimuses," ütles Pranckevicius.

Eeskätt on asevälisministri sõnul tähtis, et Valgevene koos rahvusvaheliste organisatsioonidega tagaks migrantide ohutu naasmise lähteriikidesse. Terve Euroopa Liit Leedu ministri sõnul nüüd aga aru saama, et liidu välispiiride kaitsmist peab võtma väga tõsiselt. Samuti peaks liit palju tõsisem olema varjupaigapoliitika osas, varjupaigaõiguse andmisel.

Venemaa ja Ukraina pole aga Leedu jaoks ainsad olulised teemad. Leedu on olnud väga julge Taiwani toetamisel ning pole kartnud Hiinaga tülli minna. Viimasel ajal on vaidlusse sekkunud aga Leedu president Gitanas Nauseda, kelle meelest oli Taiwani esinduse avamine Leedus ametlikult Taiwani esinduse nime all viga.

"Me oleme dünaamiline demokraatia nagu Eestigi ja poliitilised debatid mitmesugustel välispoliitilistel teemadel puhkevad kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. See on igati loomulik. Võin aga kinnitada, et tänaseks on meil ühine seisukoht valitsuse ja presidendi ja ka kõigi suuremate poliitiliste jõudude vahel, millega edasi minna," ütles Pranckevicius.

Selle seisukohaga Leedu Prankeviciuse sõnul mitte ainult ei säilita oma põhimõttelist välispoliitilist hoiakut, mida toetab ka Euroopa Liit, vaid aitab probleemi ka lahendada Euroopa Komisjoni kaudu ja kõneluste kaudu Maailma Kaubandusorganisatsioonis ning koos kõigi samameelsete riikidega.

Prankeviciuse sõnul on tegu eksamiga terve Euroopa Liidu jaoks, sest eeskätt on Euroopa Liit ühisturg ja nüüd peab selguma, kas seda ühisturgu on võimalik kaitsta suurvõimude kiusliku poliitika eest.