Balti riigid nõuavad Valgevenelt infot alanud ühisõppuste kohta Venemaaga
Balti riigid küsisid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhimõtetest lähtudes Valgevenelt infot seal neljapäeval alanud ühisõppuste kohta Venemaaga.
"Kolmapäeval, 9. veebruaril saatis Leedu kolme Balti riigi nimel Valgevenele OSCE Viini Dokumendi järgse järelepärimise seoses Valgevene ja Venemaa ühisõppustega Valgevene territooriumil 10.-20. veebruaril," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots neljapäeva õhtul ERR-ile.
Toots selgitas, et sõjaliste õppuste ettevalmistamine ja läbiviimine peab toimuma läbipaistvalt ja kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega.
"Kahjuks on senine Valgevene-poolne jagatud teave õppuse kohta olnud ebapiisav," tõdes välisministeeriumi pressiesindaja.
Tootsi sõnul on Leedu esitatud päringu eesmärgiks saada sõjalist läbipaistvust ja usaldust suurendavat teavet nii Venemaa kui ka Valgevene sõjaliste võimete ja vägede kasutamise ja paiknemise kohta õppuse ajal ja järel ning selgitada täiendavalt sõjalise tegevuse eesmärke.
Väljaanne DefenseNews teatas neljapäeval, et Balti riigid nõuavad Valgevenelt õppuste kohta detailset ülevaadet, muuhulgas selles osalevate sõjaväelaste, tankide, soomukite, suurtükkide ja raketipatareide arvu, kavandatavat väljalendude arvu osalevate sõjalennukite kohta ning kiirreageerimisüksuste suurust, ütles Eesti Washingtoni-saatkonna esindaja väljaandele.
"Valgevene on kohustatud päringule kirjalikult vastama 48 tunni jooksul. Kui see on ebapiisav, näeb OSCE Viini Dokument ette järgmised sammud," rõhutas Toots, kuid ei täpsustanud, mis need võiksid olla. DefenseNews kirjutas, et riigid infot küsinud riik võib vastuse andjalt vastuse puudulikkuse korral nõuda 48 tunni jooksul esindajate kohtumist.
Valgevenes algas neljapäeval Venemaa ja Valgevene relvajõudude kümme päeva kestev ühisõppus "Sojuznaja Rešimost 2022" (Liitlaslik Otsustavus).
Vene kaitseministeeriumi teatel on õppuse eesmärk välja töötada kaitseoperatsioon välisagressiooni mahasurumiseks ja tõrjumiseks, samuti terrorismi vastu võitlemiseks ja liitriigi huvide kaitsmiseks.
Vene sõjavägi saatis õppuste ajaks Kaug-Idast Valgevenesse kaks õhutõrje raketisüsteemide S-400 divisjoni. Moskva teatel osalevad õppustel ka 12 hävitajat Su-35 ja raketisüsteem Pantsir.
Jaanuari lõpus ütles Valgevene kindral Viktor Gulevitš, et pärast õppust lahkub Vene sõjavägi Valgevenest ning Euroopa naabritele pole mingisugust ohtu. Sama kinnitas sel nädalal Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.
NATO teatel on Valgevenes suurim hulk Vene vägesid pärast külma sõja lõppu.
Valge Maja nimetas õppust pingeid õhutavaks tegevuseks, olukorras, kus pinged on niigi suured seoses Ukraina piiridel toimuvaga. Venemaa on korduvalt eitanud plaani Ukrainat rünnata, kuigi Moskva on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt juba 120 000 sõjaväelast ning hulgaliselt relvastust.
Toimetaja: Mait Ots