"Eesti, Läti ja Leedu palusid OSCE eesistujal Poolal kutsuda kolmapäevaks, 16. veebruariks kokku OSCE ühisistung. Tegemist on Balti riikide järgmise sammuga Viini dokumendi riskide maandamise mehhanismi raames," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots ERR-ile.

Riskide maandamise protsessis saavad liikmesriigid esitada teistele OSCE riikidele küsimusi, kui nad näevad etteteatamata erakorralist sõjalist tegevust.

Selle esimeses etapis esitatakse kirjalikult küsimused, mida Leedu Balti riikide nimel ka tegi. Reedel laekunud Valgevene vastust pidasid Leedu, Läti ja Eesti ebapiisavaks.

Järgmiseks etapiks Viini dokumendi protsessis on konsultatsioonid riikidega, mille Balti riigid kutsusid esile esmaspäeval, kuid ka seal ei andnud Valgevene piisava täpsusega vastuseid. Sellel kohtumisel võivad osaleda ka kõik teised OSCE riigid, kes selleks soovi avaldavad ning enamus riike sellel ka osales, rääkis Eesti alaline esindaja OSCE-s Sander Soone ERR-ile.

Balti riigid küsisid Valgevenelt, kui suured ja millised väeüksused õppustel osalevad, mis on õppuste eesmärk, mida seal harjutatakse, millal ja kuhu lähevad sealt õppustel osalevad Vene väed.

"Ka seal ei andnud Valgevene piisavalt selgitusi, mis ja miks õppustel toimub," tõdes Soone.

Kuna ka esmaspäevane kohtumine ei andnud rahuldavat tulemust, siis tulebki kolmapäeval kokku kõigi OSCE riikide esindajate kohtumine.

"Seal on võimalik uuesti küsida selgitusi selle kohta, mis toimub ja juhtida tähelepanu, et see kõik on ohuks Euroopa julgeolekule," selgitas Soone.

Küsimusele, mis võib järgneda kolmapäevasele kohtumisele, tunnistas Eesti diplomaat, et Viini dokument ei näe rohkemaid samme ette.

"See on ikkagi diplomaatiline kohtumine – räägitakse muredest, loodetakse, et nende kõneluste raames leitakse lahendus, aga kui ei, siis on Viini dokumendi võimalused sellega ammendatud," tõdes suursaadik. "Edasi on siis võimalused rääkida sellest OSCE tavalistes formaatides - iganädalastel alalise nõukogu ja julgeoleku koostöö foorumi kohtumistel, mida tehaksegi niikuinii," lisas Soone.

Lisaks on laual on OSCE eesistuaja Poola pakutud Euroopa julgeolekudialoog, märkis Soone.

Leedu saatis nädal tagasi Balti riikide nimel Valgevenele OSCE Viini dokumendi alusel järelepärimise seoses seal 10.-20. veebruari peetavate Vene-Valgevene ühisõppustega.

Väljaanne DefenseNews teatas neljapäeval, et Balti riigid nõuavad Valgevenelt õppuste kohta detailset ülevaadet, muuhulgas selles osalevate sõjaväelaste, tankide, soomukite, suurtükkide ja raketipatareide arvu, kavandatavat väljalendude arvu osalevate sõjalennukite kohta ning kiirreageerimisüksuste suurust, ütles Eesti Washingtoni-saatkonna esindaja väljaandele.

Venemaa ja Valgevene relvajõudude ühisõppuste "Sojuznaja Rešimost 2022" (Liitlaslik Otsustavus) eesmärk on Vene kaitseministeeriumi teatel välja töötada kaitseoperatsioon välisagressiooni mahasurumiseks ja tõrjumiseks, samuti terrorismi vastu võitlemiseks ja liitriigi huvide kaitsmiseks.

USA nimetas aga õppust pingeid õhutavaks tegevuseks, olukorras, kus pinged on niigi suured seoses Ukraina piiridel toimuvaga. Venemaa on korduvalt eitanud plaani Ukrainat rünnata, kuigi Moskva on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt juba 120 000 sõjaväelast ning hulgaliselt relvastust.

Vene sõjavägi saatis õppuste ajaks Kaug-Idast Valgevenesse kaks õhutõrje raketisüsteemide S-400 divisjoni. Moskva teatel osalevad õppustel ka 12 hävitajat Su-35 ja raketisüsteem Pantsir.

Jaanuari lõpus ütles Valgevene kindral Viktor Gulevitš, et pärast õppust lahkub Vene sõjavägi Valgevenest ning Euroopa naabritele pole mingisugust ohtu. Sama kinnitas sel nädalal Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

NATO teatel on Valgevenes suurim hulk Vene vägesid pärast külma sõja lõppu.