Terviseamet saatis distantsõppe soovituse laiali neljapäeva õhtul ja  haridusminister Liina Kersna kuulis sellest esimest korda kui  ERR-i ajakirjanik Mari Peegel talle kommentaari saamiseks  helistas.  Kuidas sellised asjad saavad juhtuda?

Terviseamet andis tõesti omapoolsed soovitused neile koolidele, mis asuvad kõrgema viiruse leviku piirkonnas. Iga kool loomulikult hindab distantsõppe vajadust ise, sõltuvalt kohapealsest olukorrast ehk kui palju on konkreetses koolis klassides viirust, haigeid õpilasi või nakatunud õpetajaid. Mingit tsentraalset koolide kaugõppele saatmise kindlasti ei toimu.

Kui te küsite terviseameti ning haridus- ja teadusministeeriumi omavahelise kommunikatsiooni kohta, siis on mul kahju, kui see info tõepoolest kohe osapoolteni ei jõudnud. Terviseamet on pidevas suhtluses omavalitsustega ja haridusasutustega, kes nõu küsivad ja ettepanekuid kooskõlastavad. Ja loomulikult peab see info jõudma ka suuremate otsuste puhul haridusministeeriumi.

Kas terviseamet käis  valitsusele samasuguse soovituse välja? Teate teie sellest midagi?

Ei tea. Tean seda, et terviseamet on tõesti hinnanud võimalusi nii-öelda nakkuse riski leevendada, kui viiruse levik jätkuvalt kasvab. Ja nende seas on olnud alati ka soovitused  ja ettepanekud haridusasutuste kohta. Aga nagu viitasin, siis praegu ühtegi ametlikku ettepanekut valitsusele distantsõpet rakendada tehtud ei ole ja pole ka soovitud, et valitsus sellise otsuse teeks.

Teil ei ole mingeid etteheiteid terviseametile, et neljapäeva õhtul saadetud  kiri jätab ainult reedese päeva reageerimiseks nii omavalitsustele, koolidele kui ka lapsevanematele?

Ma saan aru, et terviseamet andis tagasisidet mitmele omavalitsuse haridusasutusele, kes küsisid  tagasisidet õppekorralduse kohta. Aga ma olen nõus, et kõik suuremad ettepanekud ja info peab loomulikult jõudma  valitsuseni.

Veelgi olulisem on minu meelest, et  need otsused ja soovitused jõuaksid ka õpetajateni ja  lapsevanemateni. Lapsevanemad ei tea reedel, kas esmaspäeval on lapsed distantsõppel või võivad ikkagi koolimajja minna. See pole normaalne.

Üldreegel on jätkuvalt, et me rakendame koolis kontaktõpet, kui ei ole just tegemist sellise klassi või kooliga, kus on väga laialdane viiruse levik. Siis tõesti haridusasutus koostöös kohaliku omavalitsuse ja  terviseametiga peab vajalikuks ajutiselt distantsõpet  või hübriidõpet rakendada.

Tallinna puhul on soovitatud kahenädalast distantsõpet kõikides linnaosades, välja arvatud Nõmme ja Pirita linnaosa. See on ju sisuliselt kogu linna koolide distantsõppele saatmise soovitus.

Nii laialdaselt ei ole praeguses viiruse leviku olukorras distantsõppe rakendamine vajalik. Distantsõpe peab olema pigem nendes koolides ja klassides, kus on juba sees palju nakkust. Tsentraalset või suuremat ülevälja distantsõpet praegu plaanis kasutada ei ole.

Kas seega saame teha kokkuvõte, et kommunikatsioon läks seekord kehvasti?

Kahjuks tundub tõesti, et kõik osapooled ei olnud ettepanekutega piisavalt kursis. Iseenesest see, et terviseamet suhtleb kohalike omavalitsuste haridusasutustega, on tavapärane praktika. Aga  suuremate muudatuste puhul, mis ei puuduta enam üksikuid koole või klasse, on loomulikult mõistlik suhelda ka haridusministeeriumi ja  valitsusega, et ebakõlasid vältida.

Ma olen nõus, et lapsevanemate jaoks on viimased kaks aastat olnud märkimisväärselt keerulised. Nende jaoks on kindlasti oluline ka ettearvatavus ja õigeaegne info edastamine.

Soovituskirjad läksid teele kõikides terviseameti regioonides, sisuliselt oli see laialdaselt üle Eesti distantsõppe rakendamise soovitus.

Kuna ma viibin praegu  välislähetuses, pean tunnistama, et ma pole seda konkreetset kirja jõudnud lugeda. Kõiki detaile ma kommenteerida ei saa, aga nagu enne ütlesin, on üldjoontes valitsuse seisukoht, mida ma ka toetan, Eestis kontaktõppe jätkamine. Distantsõppele minek on põhjendatud vaid siis, kui konkreetsetes koolides konkreetsetes klassides on väga palju nakatunuid.