Omavalitsused koole distantsõppele saatma ei rutta
Terviseamet soovitab kõige kõrgema koroonanakatumisega omavalitsustes saata koolid üheks nädalaks distantsõppele. Omavalitsused koolide kodusõppele saatmisega ei kiirusta ja seda tehakse lähtudes konkreetse kooli olukorrast.
Kõnekäänu kohaselt on olemas suured valed, väikesed valed ja statistika. Viimase kohaselt laste nakatumine koroonaga väheneb, kuid terviseameti juhi tööd tegeva Mari-Anne Härma sõnul ei pea see paika.
"Laste haigestumine on oluliselt kõrgem kui kõikide teiste haigestumine ja laste seas me praegu ei näe väga suur langustrendi," selgitas terviseameti direktori kohustäitja Mari-Anne Härma "Aktuaalsele kaamerale". Kuna antikehakiirtestiga lapsi enam PCR-testile ei suunata, siis on alust arvata, et nakatumise langus laste seas tuleneb lihtsalt asjaolust, et laste nakatumine ei kajastu enam ametlikus statistikas.
Seetõttu tegi terviseamet neljapäeval kõrge nakatumisega omavalitsustele ettepaneku saata lapsed järgmisel nädalal distantsõppele, et nakatumistaset alla tuua ning vältida perearstisüsteemi ülekoormust.
Härma sõnul lähtub nende soovitus konkreetse piirkonna olukorrast. Isegi Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas on olukord erinev. "Kui me näeme, et näiteks Lasnamäel, Mustamäel, Haaberstis on nakatumine kõrgem, laste haigestumine on kõrgem ja koolid on rohkem mõjutatud, siis vastuseks Nõmmel ja Pirital ei ole olukord nii halb ja Nõmmele ja Piritale me seda soovitust ei anna," rääkis Härma.
Terviseamet toonitab, et otsuse kooli sulgemise kohta teeb koolijuht. "Halduskoormuse maandamiseks me oleme ette andnud need piirkonnad, kus olukord on problemaatiline, oleme andnud suunise kohalikele omavalitsustele rääkida koolijuhtidega nendes probleemsetes piirkondades ja julgustama koolijuhte see otsus vastu võtma," rääkis Härma.
Sügisvaheaja järgselt üleöö pealinnas kaheks nädalaks distantsõppe kehtestanud Tallinna linnapeale Mihhail Kõlvartile jääb terviseameti uus soovitus arusaamatuks, sest kõrgema nakatumisega koolid on juba olnud kas 100-protsendiliselt või osaliselt distantsõppel ja senist korda esialgu pealinn muuta ei kavatse.
"Kui on selline otsus vastu võetud, siis oleks minu arvates õige, et kõik riiklikud institutsioonid annaksid ühise signaali, mida peaksid omavalitsused tegema. Täna me näeme, et haridus- ja teadusministeeriumil on üks seisukoht ja terviseametil teine seisukoht," ütles Kõlvart.
Harjumaa Saue vald oli üks neist, kes sai terviseametilt soovituse kaaluda distantsõpet. Saue vallavanema Andres Laisa sõnul jälgib vald olukorda ja langetab otsuseid koolipõhiselt. Seda enam, et andmed on kooliti väga erinevad.
Ka Rae vald võttis reedel vastu otsuse, et üleüldist distantsõppele minekut ei ole, vaid otsuseid langetatakse vastavalt olukorrale koolis. Mõni vallakool on juba distantsõppel olnud.
Valla suurim kool Jüri gümnaasium hoolimata haiguspuhangust distantsõpet ei plaani. Koolijuhi Liina Altroffi sõnul õpilaste haigestumine väheneb, õpetajate oma kasvab. Kooli 1361 lapsest puudus sel nädalal 300, eelmisel nädalal oli haigeid suisa 400. Koolijuht möönab, et lihtne praegu pole, aga õpetajad peavad veel vastu.
"Kui õppijast lähtuda, siis neile on parem olla koolis. Õpilased on niigi palju olnud karatiinis lähikontaktsuse tõttu," selgitas Altroff. "See ei tähenda, et me ei või seda ümber mõelda ühel hetkel. Kui olukord koolisiseselt muutub, siis meil on hästi kiiresti võimalus minna distantsõppele ja siis me seda ka teeme," lisas ta.
Lisaks distantsõppele soovitab terviseamet haigestumise tipu kärpimiseks koolivaheaja alguse tuua nädala võrra varasemaks ehk vabariigi aastapäeva nädalasse, kui koolipäevi on sisuliselt kolm. Selle otsuse saab aga langetada vaid haridusministeerium. "Täna ei ole valitsusele sellist ettepanekut ka tehtud, seetõttu me ei ole seda ka kaalunud, aga kui vaadata argumente, siis ma ei näe argumente selle ettepaneku poolt," ütles haridusminister Liina Kersna.
Härma ettepanek sattus reedel suure pahameeletormi alla, kuid mullusügisene kogemus näitab, et distantsõppe rakendamisel haigestumise kiirus langeb kiiresti.
"Meil oli selline kõhklus või kahtlus, et mis selle kiire nakatumise languse laste ja tööaealiste elanike seas, aga ka haiglaravi vaates esile kutsus. Ja üks nendest põhjustest on kindlasti see, et Tallinn ja Narva saatsid koolid distantsõppele ja sama käib ka Pärnumaa kohta. Nendes maakondades langes laste haigestumine, tööealiste haigestumine," ütles Härma. Teine oluline mõjutaja oli laste testimine koolis kaks korda nädalas.