Laanet: otsene sõjaline oht puudub, aga risk on kasvanud
Vene vägede koondamine Ukraina piiridele ei ole otseselt suurendanud sõjalist ohtu Eestile, kuid kaudselt on riskid siiski kasvanud, ütles kaitseminister Kalle Laanet.
"Täna puudub Eestile otsene sõjaline oht, aga on olemas riskid, et see võib tekkida," ütles Laanet esmaspäeval antud pressikonverentsil koos kaitseväe juhataja asetäitja, kindralmajor Veiko-Vello Palmiga.
Ka Palm tõdes, et otsest ohtu Eestile ei ole. "Aga juba sellise naabri kõrval elamine on suur risk," lisas ta.
Kindral rääkis, et Venemaa on vägede koondamisega Ukraina lähistele viinud Eesti piiride juurest ära õhudessant- ja maavägede ning muid üksusi. Selles mõttes on risk Eestile võib-olla isegi vähenenud, tõdes Palm. Küll aga pole kusagile kadunud Vene täppisrelvade võimekus Eestis asuvaid sihtmärke tabada, lisas ta.
"Aga kui puhkeb uus rünnak Ukraina suunas, toob see selgelt kaasa meie julgeolekuolukorra halvenemise, selge halvenemise," rääkis Palm.
Kui Venemaa siiski otsustab Ukrainat suurte väeüksuste rünnata, siis tunnevad praktiliselt kõik riigid ennast ebakindlamalt. "Meie praktiline julgeolekuolukord läheb hetkega halvemaks, kui algaks rünnak Ukrainale," tõdes Palm.
Laanet rõhutas ka seda, kui kiiresti suudavad Venemaa ja Valgevene oma üksusi liigutada – nagu näitas vägede saatmine tundide jooksul Kasahstani.
Viimase 30 aasta suurim vägede koondamine
Kindralmajor Palmi sõnul eil ole Venemaa sellises mahus sõjalisi ettevalmistusi nagu praegu Ukraina piiride lähedal toimub, teinud viimase 30 aasta jooksul.
"Kuigi pole teada, mis hakkab juhtuma, on kallaletung on üks võimalus," tõdes ta. "Sest üks asi on lihtsalt ähvardada, aga praeguseks on tehtud sellised ettevalmistused, et viia läbi ulatuslik agressioon Ukrainas," rääkis kindral.
Palm kirjeldas, et pataljoni, milles on umbes 700-800 sõjaväelast, liigutamiseks vajab Venemaa ešeloni umbes 60 vaguniga, aga praeguseks on Ukraina lähistele viidud üle 100 000 inimese ja seda on olnud raske varjata.
Et ei jääks muljet, et Venemaa on supervõim, mis suudaks tagataskust välja võtta sellises koguses üksusi, märkis Palm, et vägede koondamisega Ukraina lähistele on sõjaväest sisuliselt tühjaks viidud mitmed muud Venemaa piirkonnad. "Meie piirkonnas (Eesti lähistel – toim.) pole kunagi nii vähe üksusi - õhudessantüksusi, maaväge, suurtükisüsteeme ja lennuväge olnud kui praegu," tõdes kindral.
Praegu on Venemaa Ukraina piiridele viinud mitu korda rohkem vägesid, kui seal 2014. aasta rünnaku ajal ning lisaks on Ukraina territooriumil ka juba varustatud ja tegutsevad separatistide üksused.
Valgevenes toimuvat varjatakse
Nii Laanet kui Palm rääkisid ka Valgevenest alanud Vene-Valgevene ühisõppustest ning kritiseerisid selle kohta antud vähest infot.
"Teame, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi järgi on riikidel kohustus informeerida naabreid õppustest, kus osaleb üle 9000 sõjaväelase, aga meile teadaolevalt on seal 30 000 sõjaväelast lisaks relvastusele, mis sinna viidud," rääkis Laanet.
Küsimusele, kas Venemaa viib pärast õppuste lõppu 20. veebruaril Valgevenest oma väed ära, vastas Laanet, et ei usu seda.
"Tegemist pole mingi õppusega, vaid vägede koondamisega, mis oleks lühikese ajaga valmis kallale tungima või tegema muid sarnaseid tegevusi," lisas Palm.
"Ja seepärast ei anta ka täpset ülevaadet vägede arvukusest ja võimekusest," märkis Laanet.
Pagulaste tulekuks ollakse valmis
Laaneti sõnul on kaitseministeerium koos siseministeeriumiga läbi harjutanud võimalikud stsenaariumid, kui Ukrainast peaks vallanduma põgenikevoog. "Meil on siseministeeriumiga hea koostöö, tunneme ennast sellest suhtes hästi," kinnitas minister.
"Pagulaste saabumiseks on plaanid olemas. Kui riski tase kasvab, suureneb surve meie piiridele, siis asub tegevusse politsei- ja piirivalveamet, hiljem lisanduvad vajadusel ka kaitseliit ning siis ka kaitsevägi – seda sõltuvalt ka sellest, mis laadi on surve. Meil on olemas plaanid eri tüüpi riskide vastu," rõhutas Laanet.
Kaitseminister rääkis hiljuti toimunud ühisõppusest, mille käigus harjutati praktilist tegevust piiril kui ka juhtimisstruktuuride tegevust piirist eemal. "Meie praktiline kogemus väga hea. Meil on siseministeeriumiga hea koostöö, tunneme ennast sellest suhtes hästi," kinnitas Laanet.
Koostöö liitlastega
Palmi sõnul jätkub tihe koostöö Eesti liitlastega NATO-s. "Kõik sammud, mida teeme, on sihitud selleks, et saavutada harmoonia meie liitlastega – et astume sammud üheaegsed ja ühes suunas," ütles kindral.
Ka kaitseminister Laaneti kinnitusel ollakse liitlastega tihedas koostöös, et hoida ühtset ohupilti ja positsioone.
Tema sõnul kohtuvad kolmapäeval ja neljapäeval NATO kaitseministrid Brüsselis. Laupäeval arutavad Eesti, Läti ja Leedu kaitseminister Vilniuses USA kolleegi Lloyd Austiniga, kuidas USA saab tugevdada NATO idatiiba. Järgmise nädala algul kohtuvad Ühendkuningriigis aga kümne Läänemere äärse riigi kaitseministrid.
Toimetaja: Mait Ots