Viimastel päevadel on suur osa lääne julgeoleku ja välispoliitika ladvikust kogunenud Brüsselisse, et valmistada ette Euroopa Liidu ja NATO tegevus võimaliku Venemaa eskalatsiooni korral Ukrainas. Eestit on neil koosolekutel teiste seas esindamas välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Tema sõnul hindavad liitlased olukorda sarnaselt, ent sõnumeid tuleb ühtlustada.

"Vaatamata selle olukorra teravusele, on liitlased ja Euroopa Liidu liikmesriigid absoluutselt ühtsed oma olukorra hinnangus ja selles, et tõepoolest kui eskalatsioon peaks toimuma, siis meie reaktsioon saab olema ühine, kiire ja jõuline. Nii majanduslikus mõttes, nii sõjalises mõttes – omaenda julgeoleku tagamises. Selles mõttes on olukord meie vaates praegu hea. Aga loomulikult diplomaatiliste positsioonide kooskõlastamine ja sõnumite kooskõlastamine on erakordselt intensiivne, mis parajasti toimub. Ja sellega me siin tegeleme nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus," ütles Vseviov ERR-ile.

Teisipäeval sõidab Moskvasse visiidile Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, kes teeb viimase hetke diplomaatiat, et sõda ära hoida. Vseviovi sõnul on diplomaatial endiselt veel võimalus ning see ei lõppe ka siis, kui peakski halvim juhtuma.

"Ei maksa arvata, et tekib üks hetk, kus kõnelused või poliitiline manööverdamine läbi saavad. Ei saa. Ja sellisel ajal on muidugi erakordselt oluline, et Eesti hääl oleks lääne häälega kooskõlas, et meie hääl oleks see, mis mõjutab seda, mis lääne seisukohad on. Nagu ma ütlesin, sellega me siin tegeleme. Mingisuguseid probleeme täna selle osas ei ole. Vastupidi – see kriis on Euroopa Liitu ja NATO-t tugevdanud. Ta on liitlaste vahelist ühtsust suurendanud ja ka tegelikult Euroopa Liidu ja NATO omavahelist koostööd tugevdanud. Nii et see kõik on julgustav, aga julgustav laiemas kontekstis, kus Euroopa kohal on praegu ikka väga tõsised julgeolekupoliitilised murepilved."

Viimastel päevadel on paljud riigid teatanud oma kodanike Ukrainast ära toomisest. Samuti põgenevad sealt mitmed ärid. Näiteks lõpetas lennud Kiievi vahelt Hollandi lennufirma KLM. See on aga Ukrainale tekitanud juba omajagu majanduslikku kahju. Vseviovi sõnul arutatakse praegu ka seda, kuidas Ukrainale veelgi majandusabi anda.

"Ma täiesti jagan seda arvamust ja möönan, et juba täna selle pingelise olustiku mõju Ukrainale, tema stabiilsusele ja majandusele eelkõige, on kahetsusväärne ja märkimisväärne. Ja üks teemadest, mida me arutasime eriti Euroopa Liidu poolel oli, kuidas meie Euroopas saame aidata Ukrainat just majanduslikult. Nii läbi oma enda võimaluste kui ka läbi erinevate rahvusvaheliste instrumentide ja institutsioonide. Õnneks on see teema teadvustatud ka väga tugevalt Euroopa ladvikus. Näis, kui kiiresti me suudame muidugi otsuseid langetada, aga vähemalt tahe on olemas Ukrainat majanduslikult toetada."

Nädala teises pooles kohtuvad Brüsselis nii NATO kaitseministrid kui ka Euroopa Liidu riigijuhid.