Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid saavutasid mullu detsembris kokkuleppe, mis võimaldab ühenduse ühisest eelarvest toetuste väljamaksmise siduda õigusriigi reeglite järgimisega liikmesriikides. Nii Ungari kui Poola esitasid juba märtsis selle regulatsiooni suhtes Euroopa Kohtusse kaebuse ja soovisid selle kehtetuks tunnistamist.

Euroopa Liidu liikmesriikide nõudmisel ootas Brüssel kohtuotsust, enne kui saab hakata otsustama, kas kärpida makseid Poolale ja Ungarile. Kolmapäevane kohtuotsus võimaldab Euroopa Komisjonil teha ettepaneku jätta Poolale ja Ungarile mõnedest programmidest raha välja maksmata. 

Kohus leidis, et seda lubava määruse eesmärk on kaitsta EL-i eelarvet kahju eest, mis tuleneb õigusriigi põhimõtete rikkumisest, mitte iseenesest nende rikkumiste eest karistada.

Novembris saatis Euroopa Komisjon Varssavile ja Budapestile ametlikud kirjad, milles kirjeldas õigusriigi puudujääke.

Poola puhul kritiseeriti kohtureforme, mis kahjustavad kohtunike sõltumatust, samuti keeldumist aktsepteerida EL-i õiguse ülimuslikkust Poola õiguse ees.

Ungari jaoks on tegemist riigihangete, huvide konflikti ja korruptsiooniga.

Kui Euroopa Kohus kinnitab õigust neil põhjustel raha kärpida, siis "ootame, et Euroopa Komisjon hakkab mehhanismi viivitamatult käivitama", ütles Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni, konservatiivse EPP bloki juht Manfred Weber.

Poola konstitutsioonikohus teeb neljapäeval oma järeldused EL-i tingimuslikkuse mehhanismi kohta.

Tingimuste mehhanism loodi 2020. aastal pärast koroonaviiruse pandeemia haripunktis toimunud tippkohtumist, kus lepiti kokku ühises laenuvõtmises, et luua 800 miljardi euro suurune toetuste ja laenude mehhanism, mis aitaks ELi riikidel taastuda.

Austria ja Holland nõudsid tingimuslikkuse mehhanismi sisseseadmist, et piirata maksumaksja raha kulutamist.

Ungari ja Poola on kriitilised

Ungari ja Poola kritiseerisid Euroopa Kohtu otsust teravalt.

"Euroopa Kohus on teinud poliitilise otsuse meie lastekaitsereferendumi tõttu. See ei tulnud üllatusena, sest kohtu president vihjas juba varem, millist otsust on oodata. Aga nüüd on otsuse valguses selge, et Euroopa Kohus on muutunud poliitiliseks osaks lastekaitsedebatis, sest see otsus on järjekordne poliitilise surve osa Ungari lastekaitseseaduse pärast," rääkis Ungari justiitsminister Judit Varga.

"Euroopa Liidu struktuuride tsentraliseerimine on ohtlik protsess. Selles dialoogis, ebavõrdses dialoogis proovime esile tõsta ja osutada sellega seotud riskidele. Saan kohtuotsust üksnes selles kontekstis tõlgendada," kommenteeris Poola peaminister Mateusz Morawiecki.

Poola justiitsministri Zbigniew Ziobro sõnul tegi peaminister Morawiecki vea, kui kiitsid heaks EL-i eelarve, mis seob toetuste väljamaksmise õigusriigi reeglite järgimisega.

"See on tõestus veast. Väga tõsisest poliitilisest ja ajaloolisest veast peaminister Morawiecki poolt, kes 2020. aasta Ülemkogul Brüsselis andis märku heakskiidust sellisele määrusele, mida täna kasutatakse Poola survestamiseks läbi majandusliku väljapressimise.

"Ma ei ole üllatunud justiitsiministri mure suhtes selle otsuse peale, mis koos mitmete teistega otseselt mõjutab valdkonda, mida ta üritab reformida. See on õigusvaldkond, mis on meie elu väga oluline osa," vastas Morawiecki kriitikale.