"Selle osas, kas peatada Ungarile kohustuste võtmine EL-i ühtekuuluvuspoliitika fondidest, võtab Euroopa Liidu Nõukogu seisukoha detsembrikuu jooksul. Eesti Vabariigi valitsus kujundab oma seisukoha selleks ajaks, arvestades Euroopa Komisjoni hinnangut Ungari poolt lubatud reformide rakendamise seisu kohta," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kerstin Meresma reedel ERR-ile.

Euroopa Komisjon käivitas aprillis Ungari suhtes eurotoetuste äravõtmist võimaldava õigusriigi mehhanismi (nn. tingimuslikkuse mehhanismi), viidates Ungaris esinevatele probleemidele seoses riigihangetega ning puudustele korruptsiooni uurimisel. Protsess annab aluse riigi ilmajätmiseks Euroopa Liidu toetustest, kui seal eiratakse õigusriigi printsiipe.

Vastuseks sellele võttis Ungari omale kohustuse viia ellu 17 teemakohast reformi, mis pidanuks vastasseisu Euroopa Liiduga lahendama. Septembri keskel tegi aga Komisjon ettepaneku jätta Ungarile sealsete õigusriigi probleemide tõttu välja maksmata 65 protsenti ühtekuuluvusfondi toetustest.

Kolmapäeval tegi Euroopa Komisjon uue otsuse, mis välistab praegu Ungarile toetuste väljamaksmise ning seadis maksete tegemise eelduseks 27 õigusriigiga seotud nõude täitmise, vahendas Politico.

"Eesti jaoks on õigusriigi põhimõtete järgimine äärmiselt oluline. Õigusriigi põhimõtete rikkumised Ungaris ei tohi kahjustada Euroopa Liidu eelarvet ega finantshuve," edastas välisministeeriumi esindaja reedel.

Lõpliku otsuse Ungari ilmajätmiseks EL-i toetustest peavad tegema liikmesriigid 19. detsembriks, kuid millal täpselt vastav arutelu toimub, ei ole veel teada, kirjutas Politico kolmapäeval, märkides, et 6. detsembriks kavandatud rahandusministrite kohtumine võib olla liiga varajane tähtaeg, et riigid jõuaks oma seisukoha kujundada.

Kokku ähvarda Ungarit ilmajäämine 7,5 miljardist eurost ühtekuuluvuspoliitika toetustest ning ka 5,8 miljardi suurusest koroonarahastust, mis oli mõeldud riikide majanduse taastamiseks pärast Covid-19 kriisi.

Otsuse heakskiitmiseks EL-i Nõukogus on vaja liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, mis tähendab 55 protsendi riikide, mis esindavad vähemalt 65 protsenti Euroopa Liidu rahvastikust, toetust otsusele.

Ungari toetuste küsimus on aga kaudselt seotud mitme muu Euroopa Liidu jaoks olulise küsimuse otsustamisega, märkis Politico ja tõi välja Ukrainale 18 miljardi euro suuruse abipaketi kinnitamise ning globaalse miinimumtulumaksu, mida mõlemat Budapest on blokeerinud.