"Eesti jaoks on õigusriigi põhimõtete järgimine äärmiselt oluline. Õigusriigi põhimõtete rikkumised Ungaris ei tohi kahjustada Euroopa Liidu eelarvet ega finantshuve. Seetõttu jälgime tähelepanelikult Euroopa Komisjoni ja Ungari dialoogi arenguid kuni 19. novembrini, mis on Ungarile seatud tähtaeg, et teavitada puuduste kõrvaldamiseks lubatud reformide rakendamise detailidest," ütles välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Marika Linntam vastuseks ERR-i palvele selgitada Eesti positsiooni.

Euroopa Komisjon tegi pühapäeval ettepaneku jätta Ungarile, millel on probleeme õigusriigi nõuetest kinnipidamisega, välja maksmata 65 protsenti ühtekuuluvusfondi toetustest kogusummas 7,5 miljardit eurot. Õigusriigi reeglite eiramine seab kahtluse alla EL-i toetuste sihipärase kasutamise ning võimaldab karistamatult toetuste kuritarvitamist. Lõpliku otsuse raha äravõtmiseks peavad aga tegema liikmesriigid.

Linntami sõnul töötab Ungari juba koostöös Euroopa Komisjoniga ettepanekute kallal, mis parandaksid õigusriigi põhimõtete järgimist ning mis Komisjoni hinnangul võivad olla põhimõtteliselt piisavad, tingimusel, et need on korrektselt rakendatud.

Ungari on võtnud kohustuse 17 reformi elluviimiseks, mis peaks vastasseisu Euroopa Liiduga lahendama.

"Selle üle, kas peatada Ungarile kohustuste võtmine EL-i ühtekuuluvuspoliitika fondidest, otsustab EL-i Nõukogu (st. liikmesriikide valitsused - toim.) Euroopa Komisjoni ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul. Eestis kujundab seisukoha EL-i ühtekuuluvuspoliitika fondidest Ungarile kohustuste võtmise peatamise osas valitsus, arvestades Euroopa Komisjoni hinnangut Ungari poolt lubatud reformide rakendamise seisu kohta," lisas Linntam.

Komisjon käivitas eurotoetuste äravõtmist võimaldava õigusriigi mehhanismi Ungari vastu aprillis, keskendudes sellistele küsimustele nagu riigihangetega seotud probleemid ja puudused korruptsiooni uurimisel.

Otsuse heakskiitmiseks EL-i Nõukogus on vaja liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.