USA president Joe Biden ütles kolmapäeval, et lääneriigid on ühtsed ning valmis reageerima otsustavalt, kui Venemaa peaks Ukrainat ründama. Kulisside taga pole aga Euroopa ja USA ametnikud endiselt kokku leppinud, kuidas ja millal Moskvat sanktsioonidega karistada. 

Euroopa riigid peavad võimalike sanktsioonide suhtes omavahel kõnelusi, samuti toimuvad transatlantilised kõnelused. Arutelud toimuvad ajal, kui Venemaa president Vladimir Putin saadab signaale, et ei kavatse Ukrainat sõjaliselt rünnata. 

Euroopa ja USA ametnikud on kindlad, et Washington ja Brüssel karistavad Moskvat, kui Venemaa peaks Ukrainat ründama. Kuid õiguslikel, logistilistel ja poliitilistel põhjustel poleks USA ja EL-i sanktsioonid sünkroonis. 

"Me pole ikka veel jõudnud kokkuleppele, millal sanktsioone kehtestada. Pole selge, kas seda teha näiteks küberrünnakute korral," ütles üks EL-i diplomaat Politicole. 

USA sanktsioonid oleksid kindlasti karmimad ja suurema haardega kui EL-i omad. USA sanktsioonid võivad tabada Vene ettevõtjaid, kes tegutsevad Euroopas.

USA sanktsioonid võivad tabada Venemaa finantssektorit. Samuti võivad sanktsioonide alla sattuda ka Putinile lähedased oligarhid. 

"Kui võtta Putini sõpradelt ära rahvusvahelise panganduse võimalus, siis hakkame talle juba isiklikult haiget tegema," ütles USA senati väliskomisjoni liige senaator Chris Murphy. 

USA riikliku julgeolekunõukogu kõrge ametnik Daleep Singh võrdles hiljuti praegust Ukraina kriisi 2014. aasta olukorraga. 

"Oleme alates 2014. aastast palju õppinud. Me teame, kus on Venemaa survepunktid. Järkjärgulise lähenemisviisi asemel oleme valmis alustama kohe tõsiste sanktsioonidega," ütles Singh. 

EL-is nõuab sanktsioonide kehtestamine kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu. Euroopa ametnikud muretsevad samuti, kuidas USA Vene-vastased sanktsioonid võivad mõjutada Euroopa riikide majandust. 

Saksamaa muretseb oma energiajulgeoleku pärast. Berliin annab siiski üha rohkem märku, et loobub Nord Stream 2 projektist, kui Venemaa ründab Ukrainat.