President Zelenski välja kuulutatud rahvusliku ühtsuse päev tõi kolmapäeva hommikul Kiievi kesklinna kogu maailma meedia ja vaid mõne meeleavaldaja. Kiievi tänavad on kogu selles Ukraina kriisis ilmselt kõige rahulikum paik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me ei karda ja me seisame enda eest lõpuni," ütles meeleavaldaja Aleksander.

Samal ajal on Venemaa üles kerinud uue intriigi. Venemaa president Vladimir Putin on tunnustamas Luganski ja Donetski niinimetatud rahvavabariike. Eks see on varuvariant sõjast võitjana väljatulemiseks.

"See on meile kaotus. See on meie maa, meie inimesed, me kaotame nad," sõnas Kiievi elanik Tatjana.

"Territooriumi me kaotame, kuid poliitilises plaanis võidame me rohkem," ütles Kiievi elanik Pavel.

"Praegu on sõjaline oht, siis tuleb oht, et tunnustatakse nende rahvavabariikide iseseisvust. Kui see realiseerub, kaotab ta oma väärtuse. Putinile on vaja, et siin valitseks ebausutavus, ebastabiilsus," sõnas Kiievi elanik Vissarion. "Ma ei arva, et me kaotasime Krimmi, ehkki me kaotasime. Ma ei usu, et me kaotasime need vabariigid, aeg paneb kõik paika."

Vaatlejate sõnul ei muuda separatistlike vabariikide tunnustamine Ukraina jaoks just väga palju.

"Meie jaoks ei muutu midagi. Nii nagu me pidasime neid alasid enne okupeerituks, nii me peame neid ka edaspidi okupeerituks. Ja kui Venemaa neid kahte kvaasivabariiki tunnustab, on see kaudne kinnitus selle ala okupeerimise faktile," rääkis Poliitikauuringute Keskuse Penta direktor Volodomõr Fessenko.

Fessenko rõhutab, et Putin ei ole saanud seda, mida ta tahtis ehk lubadust Läänelt, et Kiievit  NATO-sse ei võeta. Samal ajal ei saa Vene president aru, mis elu Ukrainas elatakse. 

"2014. aastani ei tahtnud enamus ukrainlastest NATO-ga liituda. Aga pärast Vene agressiooni tahtsid seda pooled ukrainalsed. Aktiivsetest valijatest isegi enam kui pooled ukrainlased toetavad NATOga liitumist. Nii et peamine faktor, mis tõukab Ukrainat NATO-sse, on Vladimir Putin," ütles Fessenko.

Fessenko sõnul käib Kiievis pea iga päev mõni lääne liider ja see loob olulist turvalisust.

Kiievis viibiv ERR-i korrespondent Astrid Kannel sõnas, et Kiievis on meeleolu rahulik, kuid inimestega rääkides on tunda, et igas kodus on võimalikud stsenaariumid läbi arutatud.

"Lääne meediale heidetakse ette, et meedia on läinud liiga hüsteeriliseks ja isegi öeldud, et Vladimir Putin on suutnud ära hirmutada mitte Ukrainlased, vaid lääne meedia. Samas räägitakse endale mingis mõttes ka vastu, sest rõhutatakse, et kui lääs oleks käitunud 2014. aastal samamoodi, siis Ukraina ei oleks nende probleemide ees, kus ta täna on," rääkis Kannel.

"Siin on väga palju patriotismi ja rahulikku ära ootamist," sõnas ta.