Eriolukorra kiitis heaks ka parlament, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Juba varem võttis ülemraada vastu seaduse, mis annab tsiviilisikuile loa enesekaitseks relva kanda. Ka on Ukraina alustanud reservistide kutsumist teenistusse.

Ukraina soovitab ka kõigil oma kodanikel, kes parasjagu Venemaal viibivad, kiiresti kodumaale tagasi pöörduda ning ei soovita ühelgi oma kodanikul praegu Venemaareisi ette võtta.

Nende ukrainlaste jaoks, kes reservväelased ei ole, tähendab eriolukord esialgu eeskätt seda, et tuleb kaasas kanda isikut tõendavat dokumenti, sest seda võidakse iga hetk kontrollida.

"Eriolukord võib põhjustada piiranguid mingit tüüpi transpordile, täiendavaid transpordivahendite kontrolle. Samuti võib kaasneda isikut tõendavate dokumentide kontroll," ütles Ukraina Riikliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov.

Leedu president Gitanas Nauseda ja tema Poola kolleeg Andrzej Duda aga käisid kolmapäeval Kiievis Ukrainale toetust avaldamas. Presidendid teatasid, et esitavad Ukraina Euroopa Liidu liikmekandidaadiks. Mõlema presidendi hinnangul on Ukraina viimasel ajal kiiresti arenenud ning sobib Euroopa Liitu küll, liikmesust aga on hädasti vaja just sealset julgeolekuolukorda arvestades.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolleegidega kohtudes, et annab endale oma riigi praegusest seisukorrast selgelt aru.

"Me saame selgelt aru ja meil pole mingeid illusioone, et Ukraina ei ole ühegi julgeolekuliidu liige. Ukraina pole üldse millegi liige. Me kaitseme ennast ise oma partnerite toel," ütles Zelenski.

Toetust avaldasid kolmapäeval Ukrainale ka paljud riigid, kelle esindajad ise Kiievis ei käinud. Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles oma avalduses, et praegu Venemaale kehtestatavad sanktsioonid on vajalikud küll, aga vaja oleks veel palju karmimat survet.

"Me võime alati öelda, et tavalised inimesed kannatavad mistahes sanktsioonide all. Sel juhul aga peaksime esitama küsimuse, kui palju ja kui kaua kannatavad venelased omaenda valitsuse all?" küsis Pabriks.

Pabriksi sõnul ei kavatse Läti NATO riigina organisatsiooni üldisest poliitikast erineda ning oma vägesid Ukrainasse saata, igal muul viisil aga tahab Läti riik raskel hetkel Ukraina kõrval olla.