Grosberg rääkis, et rünnak sai alguse varastel tundidel, millele eelnesid küberründed Ukraina riigiasutuste vastu.

"Kella viie paiku algasid Vene raketilöögid erinevatelt platvormidelt Ukraina eri sihtmärkide pihta. Tabamused katsid kogu Ukraina, sealhulgas Lääne-Ukraina. Sellele järgnes maavägede operatsioon umbes kell seitse. Me ei tea veel rünnaku ulatust, kaotuste kohta ei ole veel andmeid," rääkis Grosberg.

"Põhiliselt on rünnakute sihtmärgiks olnud lennuväljad. Laskemoonalaod. Borispoli lennuväli. Ei ole selget pilti, kui palju on pihta saanud tsiviiltaristu," lisas ta.

Grosbergi sõnul liikusid üksused ka Valgevenest Gomeli suunast üle Ukraina piiri. Ta lisas, et veel ei ole teada, kas rünnakus osalesid ka Valgevene üksused.

Grosberg rääkis, et rünnakus kasutati nii strateegilisi pommitajaid, ründepommitajaid, kui ka merevägi ning maapealseid platvorme.

Grosbergi sõnul on põhjust arvata, et Vladimir Putini pöördumine, kus ta teatas sõjategevuse alustamises, oli tõenäoliselt salvestatud 21. veebruaril.

Ta rõhutas veel, et kogu Ukraina okupeerimiseks ei ole Venemaal võimekust.

Grosberg ütles veel intervjuus ERR-i reporter Madis Hindrele, et kuna Valgevene president Aleksandr Lukašenko on öelnud, et Valgevene relvajõud on allutatud Venemaa relvajõududele, võib arvata, et nende osalemine operatsioonides on vaid aja küsimus.

Ta lisas, et tõenäoliselt on Venemaa eesmärk Ukrainat sõjaliselt kurnata ja haavata nii palju kui võimalik, et Ukraina asuks Venemaale sobivatel tingimustel läbirääkimistele.

"Vene Föderatsiooni sõjaline mõtlemine laias laastus on selline, et kõik see edu, mida sa saavutad esimeses operatsiooni faasis, on see, mille üle nad pärast hakkavad läbi rääkima," ütles ta.

Salm: NATO on alustanud parema kaitsehoiaku planeerimist

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles pressikonverentsil, et kuna Venemaa on tavapäraselt Eesti piiri läheduses paiknevad üksused Ukraina naabrusse viinud, siis ei ole alust arvata, et Eesti suunas plaanitaks sõjalist rünnakut.

"See fakt, et täna öösel algas sõda, ei olnud meile uus. See on väiksemal või suuremal määral olnud teada juba vähemalt kuu aega. Kõik meie tegevused on meil tänaseks olukorras ettevalmistatud," sõnas Salm.

Salm rääkis, et NATO-l on plaanis käivitada terve rida tegevusi, mis on seotud ka täiendavate vägede genereerimisega ning pikemas perspektiivis NATO idatiiva kaitsmisega. "Alustatakse parema kaitsehoiaku planeerimist. On käivitatud juhtimissüsteem," sõnas Salm.

Salm rääkis, et esimesed täienavad briti sõdurid peaks hakkama Eestisse jõudma reedel. Praegu on Eestis 850 sõdurist koosnev pataljon, täiendavalt tuleb juurde tuhatkond sõdurit.

Kaitseminister Kalle Laanet märkis, et varahommikul tegi valitsus elektroonilise istungi, mille käigus otsustati teha ettepanek käivitada NATO artikkel 4 konsultatsioonid.