Kopõtin märkis saates "Ukraina stuudio", et Vene vägedel ebaõnnestus esimese hooga kavandatu ellu viia, sest Ukraina kaitsjad osutasid oodatust tugevamata vastupanu.

"Esimene asi oli doktriini järgi saavutada õhuvõim, neil ei õnnestunud see. Järgmine oli õhudessantvägede ja luurediversantgruppide rakendamine ja see ei läinud hästi," lausus ta.

Kopõtini sõnul ei saa praegu rääkida rinnete tekkimisest, pigem on Vene vägedel suunad, kus nad üritavad edasi jõuda.

"Kui suurt pilti vaatame, on ukrainlased olnud väga vaprad, nad on põletanud maha tehnikat, nad on  tekitanud vaenlasele kaotusi," ütles Kopõtin, kelle sõnul on Ukraina kaitseministeeriumi raporteeritud 4300 langenud Vene sõdurit tohutu arv, kuid sellest kõigest ei saa järeldada, et Vene vägede edasitung oleks peatatud.

"Aga initsiatiiv on endiselt venelaste käes. Vene armee kahjuks määrab siiani lahingute aja ja koha. Selleks, et Ukraina saaks edasi liikuda, peaks peatama venelased, stabiliseerima olukorra ja alustama vastupealetungi. Olukord on kriitiline kahjuks," lausus Kopõtin.

Kopõtin märkis, et Ukrainast ons saanud ajaloolis-poliitilistel põhjustel Putini kinnisidee, mille nimel on ta nõus kõigega riskima.

"Ma arvan, et Putin ei loobu Ukrainast kunagi. Kui ta on alustanud sõjategevust Ukrainas, siis ta püüab saavutada püstitatud eesmärgi ükskõik mis vahenditega. Sisuliselt on ta läinud täispangale. Uudis, et ta tõstab heidutusrelvade valmisolekut, näitab, et ta on valmis minema üsna kaugele. Ma ei tea, kus on heidutuse punane joon. Kui võrdleme seda Kuuba kriisiga 1961. aastal, seal oli selge, et kui (Nõukogude Liidu juht Nikita) Hruštšov ei peata oma laevu Atlandi ookeanis, siis ameeriklased teevad järgmise sammu. Kus on nüüd Ukraina näitel see punane joon?" rääkis Kopõtin.