Sõja viies päev: Vene raketirünnak tabas Harkivit, taktika on muutunud
Kuigi pealinnas Kiievis möödus esmaspäev suhtelises vaikuses, on mitmel pool Ukrainas käinud lahingud edasi liikuda üritavate Venemaa vägedega, kes nüüd varasemast enam kasutavad valimatuid raketilööke. Raketid tabasid Harkivit ning lahingud jätkuvad Kiievi äärelinnas.
Ukraina võimude teatel alustasid Vene väed rünnakut riigi lõunaosas asuvale Hersoni sadamalinnale. Hersonis kõlasid teisipäeva öösel võimsad plahvatused. BBC andmeil toimusid plahvatused lennujaama lähistel.
Hersoni kohalike võimude sõnul on Vene väed linna ümber piiranud, kuid ei ole saanud seda enda kontrolli alla. Kyiv Independenti teatel on Vene väed pannud Hersoni eeslinnades üles mitu kontrollpunkti.
"Keeruline on öelda, kuidas olukord edasi areneb. Herson oli ja on Ukraina oma," kirjutas linnapea Igor Kolõhhajev oma Facebooki kontol. Ta palus kohalikel elanikel püsida rahulikud ja liikumispiirangu ajal mitte õue minna. "Ärge laskuge kellegagi agressiivsetesse vestlustesse ja ärge provotseerige vaenlast," lisas ta.
Teisipäeva esimestel tundidel kõlasid õhurünnakute eest hoiatavad sireenid Kiievis ja Bila Tserkvas. Elanikel paluti varjuda.
USA ettevõte Maxar Technologies on avaldanud satelliidipildid Kiievist põhja pool liikuvast Vene sõjaväekolonnist, mille pikkus ulatub 64 kilomeetrini. Uutel andmetel on kolonn palju pikem kui varem teatatud 27 kilomeetrit, märkis Reuters.
Satelliidipiltide järgi liiguvad Vene väed Kiievile lähemale. Varem selgitas Maxar, et kolonn koosneb sadadest soomukitest, tankidest, liikursuurtükkidest ja logistilisest toest ning see liigub lõuna suunal Kiievi poole.
Maxar lisas, et Valgevene lõunaosas, Ukraina piirist vähem kui 32 kilomeetri kaugusel on näha täiendavaid maavägesid ja ründehelikopterite üksusi.
Olukord Kiievi ümbruses on endiselt pingeline
Ukraina relvajõudude kindralstaap kirjeldas teisipäeva öösel viimase ööpäeva arenguid. Staabi teatel jätkab Venemaa sõjaliste ja tsiviilobjektide tulistamist, luurelende ning kasutab oma tegevuseks ka Valgevene õhuruumi.
Peastaabi andmeil kavatseb Venemaa kaasata rünnakutesse Ukraina vastu ka Valgevene sõjaväelased.
Olukord Kiievi ümbruses on peastaabi kinnitusel jätkuvalt pingeline. "Polesjes üritab vaenlane jätkuvalt pealetungi pealinna suunas. Venemaa okupatsiooniväed kasutavad rahvusvahelist humanitaarõigust eirates taktikat infrastruktuuri hävitamiseks ning asulate pihta raketi- ja pommirünnakute korraldamiseks," kirjeldas peastaap.
"Mustal merel on ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu lähipäevade meredessantide läbiviimine ebatõenäoline. Suurem osa Musta mere laevastiku mereväerühmast on baasis. Igas suunas hoiavad Ukraina relvajõudude üksused suurtükiväe ja mehitamata õhusõidukite Bayraktar TV2 toel teatud piire.
Vaenlane ei saavutanud edu üheski piirkonnas," lisas staap.
Vene tehnika kolonnid jätkasid Kiievi äärelinnas kaootilist liikumist.
"Kaitsevägi jätkab Kiievi kaitsmisel neile määratud ülesannete täitmist. Meie üksused tekitavad vaenlasele ööpäevaringselt korvamatuid kaotusi. Hulk Venemaa tehnikast on hüljatud," märkis Ukraina relvajõudude maavägede ülem, Kiievi kaitsejõudude juhataja Oleksandr Sõrskõi.
Tema sõnul kasutati Vene vägede vastu tankitõrjet NLAW, samuti Javelini tankitõrjeraketisüsteemi ja Bayraktari droone.
Sõrskõi tuletas Kiievi elanikele meelde, et linnas kehtib kella 20 kuni hommikul seitsmeni liikumiskeeld.
Kiievi oblastivalitsuse juhi Oleksi Kuleba sõnul andsid Vene sõjaväelased oblastis õhulööke Brovarõle, Vassõlkivile, Bila Tserkvale. Neis piirkondades on tema sõnul ka hukkunuid ja vigastatuid, edastas Interfax.
Kuleba ütles, et Vassõlkivis toimus raketirünnak ning andmed hukkunute kohta on veel selgitamisel.
"Bila Tserkva – raketid tabasid Konovaletsi tänavat. Kortermaja hävis. Rusude all võib olla inimesi," ütles Kuleba. Ta lisas, et otsingu- ja päästeoperatsioon käib, kaks inimest on juba päästetud.
Rünnakuid on olnud ka Zaporižžja oblastis
Vassõlivka omavalitsuse juht Serhi Kaliman teatas, et Vene vägede sõidukid liiguvad mitmest suunast Zaporižžja oblastis asuva Vassõlivka linna poole.
"Näeme selgelt, et Vene tehnika läheneb Vassõlivkale igast küljest. Skeljokist, Mõhhailivkast, Melitopolist, Tokmakist. Kui pommitamine algab, minge keldrisse," ütles Kaliman Facebooki postituses kohalikele elanikele. Ta ütles, et esmaspäeval ründas vaenlane Vassõlivkas elamurajooni. Selle tagajärjel põles tänaval kaks maja. Ohvreid pole.
Zaporižžja oblastivalitsuse teatel jätkab Venemaa raketilöökide andmist Zaporižžja lennujaamale ja Berdjanski kaubasadamale, kirjutab Interfax.
Oblastivalitsus selgitas oma Telegrami lehel, et Zaporižžja lennujaamale tulistati kaks raketti ning Berdjanski sadamale samuti kaks.
Venemaa kaitseministeeriumi sõnul on Venemaa väed vallutanud Berdjanski linna.
Õhuhäired Kiievis algasid jälle esmaspäeva õhtul
Ukraina siseministeeriumi teatel on Venemaa raketid tabanud Kiievi oblastis mitut elumaja, vahendas BBC. Esmaspäeval hävitas raketirünnak kolm viiekorruselist hoonet, teatas ministeerium.
Esmaspäeva õhtul kell seitse algasid Kiievis taas õhurünnakud. Linnas kõlasid õhurünnaku ohust teatavad sireenid ning kohalike teatel oli kuulda plahvatusi, vahendas The Guardian.
Ukraina relvajõudude andmeil on Venemaa tulistanud invasiooni algusest alates välja 113 Iskanderi ja Kalibr tüüpi raketti.
ÜRO: hukkunud on vähemalt 102 tsiviilelanikku
ÜRO põgenikeorganisatsiooni (UNHCR) andmeil on Venemaa sõjategevuse laiendamisest alates saanud Ukrainas kannatada vähemalt 406 tsiviilelanikku, nende seas on vähemalt 102 hukkunut.
"Tegelik arv võib olla palju kõrgem, kuna teated osadest kannatanutest vajavad veel kinnitust," ütles ÜRO humanitaarasjade juht Martin Griffiths ÜRO julgeolekunõukogule antud ülevaates.
Vähemalt 160 000 inimest on tema sõnul olnud sunnitud Ukraina sees ümber asuma. Ka nende inimeste arv võib olla tema sõnul palju suurem.
ÜRO inimõiguste volinik Michelle Bachelet ütles varem, et 102 hukkunu hulgas on seitse last.
"Human rights are inescapable. They are powerful. People everywhere know that intuitively,"
— UN Geneva (@UNGeneva) February 28, 2022
- @antonioguterres
"The military attack on #Ukraine is putting at risk countless lives. Between Thu am and last night, our office recorded 406 civilian casualties,"
- @mbachelet #HRC49 pic.twitter.com/7Zm7JFpCD8
Ukraina suursaadik USA-s: Venemaa kasutas vaakumpommi
Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova ütles, et Venemaa kasutas esmaspäeval vaakumpommi.
"Nad kasutasid täna vaakumpommi, mis on Genfi konventsiooni järgi keelatud," ütles Markarova pärast USA kongressi liikmetele kõnelemist. "Häving, mida Venemaa üritab Ukrainale tekitada, on suur," lisas ta Reutersi andmeil.
Linnapea: Harkivis hukkus Vene raketirünnakutes üheksa tsiviilelanikku
Harkivi linnapea Ihor Terehhov ütles, et Venemaa esmaspäevased raketirünnakud tapsid linnas vähemalt üheksa tsiviilelanikku, nende seasl kolm last.
"Täna oli meil väga keeruline päev. See näitas, et tegemist pole lihtsalt sõjaga, vaid Ukraina inimeste tapatalgutega. Raketid tabasid elurajoone, tappes ja vigastades tahumeelseid tsiviilelanikke. Harkiv ei ole näinud niisugust kahju väga pikka aega. See on kohutav," ütles linnapea.
Terehhov rääkis, et neli inimest said surma, kui olid tulnud oma varjendist välja, et vett võtta. Ta lisas, et viieliikmeline perekond põles oma autosse elusalt. 37 inimest sai tema sõnul vigastada.
Harkivi sõjaväepiirkonna juht Oleg Sinegubov ütles, et pommitamises sai surma 11 ja viga kümned inimesed.
Varem teatasid Ukraina ametiisikud, et Harkivis sai valimatutes raketirünnakutes surma kümneid ja haavata sadu inimesi.
USA esindajatekoja liikmed said ülevaate, millal Ukraina linnad võivad langeda
USA esindajatekoja liikmed said salajases infotunnis ülevaate võimalikust ajaskaalast, millal osad Ukraina linnad võivad Vene vägede kätte langeda, kirjutab CNN.
Vabariiklane Rube Gallego keeldus saadud info detaile avaldamast, kuid ütles, et arvestades Vene vägede arvu on Ukraina linnade langemine selgelt tõenäoline.
Veel üks esindajatekoja liige ütles, et hinnang, mille ametnikud mõne Ukraina linna langemise aja kohta andsid, on murettekitav.
Vabariiklane Dan Crenshaw kinnitas, et ülevaate andmisel räägiti linnade kukkumise ajaskaalast, kuid tegemist on vaid hinnangutega ning ukrainlased võitlevad palju kangemalt kui arvati ja see muudab linnade ära võtmise Vene vägedele raskemaks.
Vene telefoninumbrid blokeeriti Ukrainas
Vene telefoninumbriga telefonid ei saa enam kasutada Ukraina telekomitaristut, teatas Ukraina erisideteenistus.
"Kuna nad ei saa enam helistada enda numbritega, on okupatsioonijõud hakanud üha rohkem võtma ära telefone kodanikelt," ütles teenistus oma Telegrami kontol.
Varem väitis Ukraina sõjavägi, et Vene sõjaväelased kasutavad lahingus suhtlemiseks isiklikke mobiiltelefone ja raadiosaatjaid.
Sideteenistus palub ukrainlastel, kelle telefoni on Vene sõdurid ära võtnud, anda sellest võimalikult kiiresti oma telefonioperaatorile teada, et numbri saaks blokeerida.
"Me mõistame, et seda on keeruline teha, kui telefon on ära võetud. Aga see on väga tähtis. Leidke naabrid, kellel on telefon, kasutage lauatelefoni. Meie riigi ja ukrainlaste elude julgeolek sõltub sellest," lisas sideteenistus.
ERR-i korrespondent: enim tekitavad hirmu Kiievi ümber olevad tankikolonnid
Kiievis viibiva ERR-i korrespondendi Anton Alaksejevi sõnul oli Kiievi kesklinnas ka enne kella üheksat õhtul kuulda õhuhäiret, kuid plahvatusi sinna ei kostunud.
"Rääkisin Kiievi sõbraga ja tema kuulis neid plahvatusi, aga ei ta, kas tegemist Ukraina õhutõrje rakettidega või tõesti Vene rakettidega, mis kukuvad Kiievi linnale," rääkis Aleksejev.
"Raske öelda, milline öö siin tuleb. Rohkem tekitavad hirmu tankikolonnid Kiievi ümber, sellest kirjutavad nii separatistide kui ametlikud Telegrami kanalid. Kuigi ukrainlased ütlesid, et infot jagatakse Kiievi kaitsjate hirmutamiseks," ütles sõnas Aleksejev.
Aleksejevi sõnul ei saa ennustada, millal relvaabi võib Ukrainasse kohale jõuda. "Need, kellega rääkisime täna, inimesed ise teavitasid meid, et Euroopa saadab isegi lennukeid. On ju teada, et Venemaa eeskätt tabas õhutõrjebaase. Nende küsimus oli, et mis lennukid meile antakse, kui antakse muid pommitus- või hävituslennukeid, siis meie lendurid ei saa sellega hakkama. Aga kui Poola, Bulgaaria, Rumeenia annavad Su-d või MiG-id, siis saame hakkama," kirjeldas ta.
"Me ei tea, kui kiiresti relvaabi Ukrainasse jõuab. Info, et relvaabi on heakskiidetud annab inimestele optimismi juurde," ütles Aleksejev.
BREAKING: An explosion has been heard in Kyiv with air raid sirens ringing out across Ukraine's capital amid Russia's invasion.
— Sky News (@SkyNews) February 28, 2022
Latest: https://t.co/X3flQUBL0r
Sky 501, Virgin 602, Freeview 233 and YouTube pic.twitter.com/Pg5mURqOZA
Türgi kinnitas Bosporuse väina sõjalaevadele sulgemist
Türgi andis riikidele hoiatuse, et need ei saadaks sõjalaevu Dardanellide ega Bosporuse väina läbima, vahendas Reuters.
"Me rakendasime Montreaux' konventsioonis kirjapandud ja jätkame sellega edaspidi. Tänaseni pole esitatud soove väinadest läbi pääseda," ütles Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu.
1936. aastal allkirjastatud Montreux' konventsioon lubab Türgil piirata ligipääsu väinadele sõja ajal, kuid peab lubama sõjalaevadel naasta oma kodusadamasse.
Vahemerel ootas Türgi otsust vähemalt neli Venemaa sõjalaeva.
Ukraina-Valgevene piiril lõppesid läbirääkimised
Läbirääkimistel saavutatu kohta andmeid seni ei ole. Ukraina vaherahunõudmisest hoolimata käisid samal ajal ägedad lahingud Harkivi linnas.
Venemaa delegatsiooni juhtis Kremli eriesindaja Vladimir Medinski. Ukraina oma presidendipartei Rahva Teener ülemraada fraktsioonijuht Davõd Arahhamija.
Ukraina teatel taotleti läbirääkimistega viivitamatut vaherahu ja Vene vägede lahkumist riigist. Venemaa nõudis Krimmi tunnustamist Venemaa osana ja Ukraina pealinna Kiievi muutmist demilitariseeritud ning natsivabaks piirkonnaks.
Harkivi tabasid rünnakud mitmikraketiheitjast
Lõuna ajal jõudsid sotsiaalmeediasse fotod ja videod Ukraina idaosas asuvast Harkivi linnast, mille keskosa on Venemaa väed asunud tulistama mitmikraketiheitjatest.
Piltidel on näha purustatud elumaju, haavatud ja hukkunud inimesi ning Venemaa poolt kasutatavaid lõhkemata rakette.
Ukraina ametiisikute väitel sai Harkivis valimatutes raketirünnakutes surma kümneid ja haavata sadu inimesi. Linnapea ütles hiljem, et hukkus üheksa tsiviilisikut ja viga sai 37.
Siseministri nõunik Anton Herastšenko teatas, et Venemaa väed kasutavad elurajoonide tulistamiseks Grad-tüüpi mitmikraketiheitjaid: "Kogu maailm peab seda õudust nägema! Surm okupantidele."
Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas Venemaad sõjakuritegudes Harkivis.
"Täna tulistasid Vene väed Harkivit reaktiivlennukeilt. See oli selgelt sõjakuritegu. Harkiv on rahumeelne linn, kus on rahumeelsed elamurajoonid, mitte ühtki sõjaväerajatist. Kümned pealtnägijate ütlused tõestavad, et tegu pole üksiku eksimusega, vaid inimeste tahtliku hävitamisega: venelased teadsid, kuhu nad tulistasid," ütles ta.
Ukraina: Venemaa on kaotanud 5300 sõjaväelast
Ukraina kaitseministeerium avaldas esmaspäeva hommikul värsked andmed Vene poole kaotuste kohta. Nende kohaselt on Venemaa kaotanud alates sõja algusest 5300 sõjaväelast, 29 lennukit, 29 helikopterit, 191 tanki, 74 suurtükki, 816 soomustransportööri, 21 raketiheitjat, 60 kütuseveokit ja viis õhutõrjeseadet.
Ukraina president Volodomõr Zelenski pöördus Vene sõjaväelaste poole, viidates tuhandetele hukkunutele: "Miks te olete siia tulnud? Visake käest oma relvad ja ärge uskuge oma komandöre. Ärge uskuge oma propagandat, päästke lihtsalt oma elud ja lahkuge!"
Zelenski ütles ka, et Ukraina küsib Euroopa Liidult kiirendatud korras liikmeks võtmist.
Venemaa teatas Zaporožje aatomielektrijaama hõivamisest, Ukraina eitab
Venemaa kaitseministeerium teatas esmaspäeva hommikul, et Venemaa väed on võtnud oma kontrolli alla Zaporožje aatomielektrijaama. Sõltumatut kinnitust sellele väitele ei ole.
Vene sõjaväelased "kontrollivad territooriumi tuumajaama ümber", teatas Venemaa kaitseministeerium. "Jaama personal jätkab tööd igapäevases režiimis."
Ukraina ametnikud eitasid Venemaa väiteid. Energoatom, riiklik energiaettevõte, ütles Interfaxile, et need väited on valed, "absoluutne jama".
Venemaa kaitseministeeriumi kõneisik kindralmajor Igor Konašenkov ütles esmaspäeva hommikul briifingul Interfaxi teatel, et Venemaa väed on vallutanud ka Berdjanski ja Energodari linnad
"Alates operatsiooni algusest on Venemaa väed hävitanud 314 ühikut Ukraina soomustehnikat, 57 raketiseadet, 121 suurtükki," loetles Konašenkov. Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.
Venemaa öised katsed Kiievisse liikuda jäid eduta
Ukraina maavägede teatel jätkas Venemaa esmaspäeva öösel katseid Kiievi kaitsest läbi murda.
"Vene vägede kolonnid üritasid korduvalt pealinna äärealadesse tungida. Kõik vaenlase vägede liikumised olid kontrolli all ja tehti õigeaegseid otsuseid. Olukord meie kodumaa pealinnas on kontrolli all," seisab maavägede sotsiaalmeedia kontol.
Ukraina maavägede ülem, Kiievi kaitsejõudude juhataja kindralleitnant Oleksandr Sõrskõi sõnas, et kõik Vene vägede katsed eesmärki saavutada ebaõnnestusid.
"Okupantide varustuse kolonnid hävisid. Vaenlane kandis märkimisväärseid inimkaotusi. Vene väed on demoraliseerunud ja kurnatud. Oleme näidanud, et oskame oma kodu kutsumata külaliste eest kaitsta," ütles Sõrskõi.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas esmaspäeva esimestel tundidel, et Venemaa jätkab operatsiooni Ukraina vastu õhust ja maalt. "Õhk-maa pealetungioperatsiooni ajal jätkas vaenlane sõja- ja tsiviillennuväljade, sõjaväe juhtimispunktide (vägede), õhutõrjerajatiste, tähtsa kriitilise infrastruktuuri, kaitsepiirkondades asulate ja üksuste tulistamist," seisis peastaabi teates.
Zõtomõri lennuvälja pihta andis Venemaa öösel löögi Iskanderi ballistiliste rakettidega, mis lasti välja Valgevenest, teatas peastaap. See on vastuolus Valgevene lubadusega esmaspäeval algavate relvarahukõneluste eel ja ajal hoiduda oma territooriumi kasutamisest õhu- ja raketirünnakuteks.
Staap lisas, et Polesjes suunaga Kiievi poole püüab Venemaa pealetungi jätkata, püüdes ületada Irpini jõge. "Okupandi järjekordne katse vallutada Irpini linn ebaõnnestus. Ukraina kaitsejõud hävitasid vaenlase uue varustuse."
Peastaabi sõnul hoiavad Ukraina relvajõudude tanki- ja mehhaniseeritud üksused suurtükiväe toel igas suunas teatud ulatuses piiride kaitset. "Ukraina relvajõudude õhujõud tõrjuvad vaenlase õhurünnakud," märgib staap.
Kiievis on relvajõudude sõnul kasutusel mitmetasandiline kaitsesüsteem.
"Süstemaatiline võitlus käib väikese arvu relvastatud sabotaaži-luuregruppide (SRG) vastu, kus on kolm kuni 15 inimest, kes on Ukraina relvajõudude mundris, kuid Venemaa föderatsiooni kuulivestides," selgitas peastaap.
Peastaap andis ka juhiseid Kiievi elanikele, kuidas linna kaitse uues faasis tegutseda, paludes jälgida Venemaa soomukite ja muu transpordi võimalikku liikumist linnas, blokeerida teid, õhkida sildu ja kasutada soomukite vastu süütepudeleid.
'Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hinnangul on järgmised 24 tundi Ukraina jaoks otsustavad. Seda ütles ta pühapäeva õhtul telefonikõnes Briti peaministri Boris Johnsoniga.
Esmaspäeva varahommikul oli Kiievis ja Harkivi linnas kuulda plahvatusi, teatas Ukraina erisideteenistus. Enne seda oli Kiievis mitu tundi vaikus olnud.
USA: Venemaa muudab raskustes taktikat
Näiteks Tšernigivis, ligikaudu 150 kilomeetrit Kiievis kirdes, on Vene väed USA kaitseametnike sõnul kasutusele võtnud "piiramistaktika", tulistades valimatult rakette, mis tabavad elumaju.
Raketid langesid Tšernigivile läbi öö. Kaartuli algas kell 2 kohaliku aja järgi. Teiste hoonete seas said tabamusi lasteaed, viiekordne elumaja ja kauplusehoone turul.
"Piiramisel on kasutusel kõikehõlmav katse võtta linn ära ilma igasuguse rahuliku elanikkonna säästmiseta. See on väga murettekitav areng," ütles The Wall Street Journalile üks USA kaitseametnik. Selline viide tähistab ilmselt allikat, kes töötab luures.
Viimaste päevadega on Venemaa Ukrainas tulistanud üle 300 lühimaaraketi.
Taktika muutus osutab, et Venemaa edasiliikumine on aeglane ja ei vasta plaanile, on USA hinnang.
Kütuse ja varustuse järelevedu on planeerimata ning eriti suur läbikukkumine on ebaedu Kiievi suunal, ütles USA kaitseametnik ajalehele.
Allikad: Valgevene valmistub sõtta minema
The Kyiv Independent kirjutab, et allikate väitel valmistub Valgevene juba esmaspäeval ühinema Venemaaga sõjas Ukraina vastu.
Leht märkis öösel, et mitme allika väitel on otsus tehtud. Allikate väitel pidi juba esmaspäeva varahommikul tõusma õhku esimene IL-76 transpordilennuk, et viia Valgevene dessantväelased Ukrainasse sõtta.
Ka The Washington Post edastas, viidates USA kaitseametnikule, et Valgevene valmistub Venemaa invasiooniga ühinema.
Kuulujutud Valgevene ametlikust seotusest sõjaga hakkasid ringlema pühapäeval, kui Valgevene anonüümseks jäänud opositsiooniajakirjanikud teatasid sellest diplomaatilistele ringkondadele. Väidetavalt võidakse Valgevene sõjaväelased saata Kiievisse või Žõtomõri piirkonda Vene sõjaväelastele appi.