Ukraina erisideteenistus teatas teisipäeva hilisõhtul, et kinnitamata andmetel pommitab Venemaa Kiievi linnaosasid ja Võšneve linna Kiievi lähistel.

Kyiv Independent vahendab, et rünnaku all on Kiievis Rusanivka, Kurenivka linnaosad, Boiarka linn ja Kiievi rahvusvahelise lennujaama lähedal asuv Žulianõ piirkond. Valju plahvatust oli väidetavalt kuulda ka Bila Tserkvas, kus sai tabamuse kütusehoidla.

Kiievi lähistel tegutseva erasünnituskliiniku juht Vitali Gõrin ütles, et haiglat tabas teisipäeval rakett.

"Rakett tabas sünnitushaiglat. Kahju oli suur, kuid hoone seisab püsti. Kõik on evakueeritud," kirjutas ta Facebookis. Gõrin palus inimestel kliinikusse mitte minna.

"Kõige tähtsam on mitte tulla praegu siia kellelegi järele. Kõik on turvalises kohas," lisas ta.

Mõttekoda: katsed Kiievi hõivamiseks tugevnevad 24-48 tunni jooksul

USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) teatas teisipäeva hilisõhtul avaldatud raportis, et Venemaa on viimas lõpule oma vägede tugevdamist ja varustamist Kiievist põhja- ja läänepool ning alustavad pealinna piiramist, mille eesmärk on tõenäoliselt linn sisse piirata ja lõpuks vallutada.

Instituudi hinnangul tugevnevad katsed Kiievi hõivamiseks järgmise 24 kuni 48 tunni jooksul. "Venemaa operatsioonid Kiievi vastu on Moskva peamine pingutus," märkis ISW.

Mõttekoda lisas, et Kiievi kõrval tahavad Vene väed hõivata Harkivit, Mariupolit ning Hersonit.

"Kolm toetusoperatsiooni on aktiivsed, kusjuures Mariupoli vastane operatsioon on viimase 24 tunni jooksul kõige rohkem edenenud," ütles ISW.

#Russian forces are completing the reinforcement and resupply of their troops north and west of #Kyiv and launching an envelopment of the #Ukrainian capital likely aimed at encircling and ultimately capturing it.

Read: https://t.co/gKPeKsZJac @criticalthreats @TheStudyofWar pic.twitter.com/5IQgxp21K0

— ISW (@TheStudyofWar) March 2, 2022

Vene dessantväelased sisenesid Harkivisse

Ukraina ülemraada teatas oma sotsiaalmeediakontol kolmapäeva öösel kella kolme ajal, et julgeolekuteenistuse andmeil maandusid Vene dessantväelased Harkivis ning nüüd käivad seal lahingud, edastab Unian.

Väidetavalt ründasid Vene sõjaväelased Harkivis sõjaväe meditsiinikeskust

"Vene väed maabusid Harkivis. Sissetungijad ründasid haiglat – Põhja regiooni sõjaväemeditsiini kliinilist keskust. Algas lahing sissetungijate ja Ukraina kaitsjate vahel," öeldakse raada teates.

Ukraina relvajõudude teatel toimus rünnak hetkel, mil linnas ja piirkonnas anti välja õhurünnaku hoiatus.

Teisipäeval tabas Harkivi oblastivalitsuse hoonet raketirünnak.

Mariupol on mitme allika kinnitusel ümber piiratud

Vene väed on ümber piiranud Ukraina lõunaosas Donetski oblastis Aasovi mere ääres asuva Mariupoli linna, ütlevad erinevad allikad.

Teiste seas teatas Suurbritannia kaitseministeerium, et ilmselt on Mariupol, samuti Harkiv ja Herson sisse piiratud.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 01 March 2022

Find out more about the the UK Government's response: https://t.co/94E5eEDqiw

#StandWithUkraine pic.twitter.com/hVDgRqPbJW

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 1, 2022

Isehakanud Donetski nn rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles teisipäeval, et eelduste kohaselt piiravad ta väed Mariupoli juba samal päeval sisse.

The Guardian märgib, et Mariupolit on peetud Venemaa üheks tähtsamaks sihtmärgiks ning seal on toimunud ägedad lahingud alates neljapäevast, kui Vene väed Ukrainasse sisenesid. Mariupoli haaramine aitaks Venemaal luua maismaakoridori Krimmi poolsaare ja enda mandriosa vahel.

Suurbritannia lehe Daily Telegraphi ajakirjanik Roland Oliphant teatas sotsiaalmeedias, et ühe Ukraina sõduri kinnitusel on linna kaitsjad ümber piiratud.

Message from a Ukrainian solider:
If anything happens don't let us be forgotten. We are surrounded in Mariupol no way out.

— Roland Oliphant (@RolandOliphant) March 1, 2022

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko ütles kolmapäeva öösel kella kahe ajal sotsiaalmeediasse tehtud postituses, et linna haiglates on ravil 128 viga saanud inimest, kuid kannatanute arv kasvab iga päevaga. Tema sõnul on linnas varem katkenud kommunaalteenused taastatud. "Valgus on linna tekkinud, mobiilside on võimaluste piires taastatud."

Meedia väitel on Trostjanetsi linn okupeeritud

Ukraina ajakirjanike sõnul on Vene sõjaväelased sisenenud Sumõ oblastis asuvasse Trostjanetsi linna ning selle hõivanud, kirjutab Pravda.

Trosjanets asub Sumõ ja Ohtõrka linna vahel.

Ajakirjanikud kirjeldavad, et Vene väed sisenesid teisipäeval linna kolmes kolonnis.

Kahjustada on saanud mitmed hooned, samuti linna elektriliinid ja teed, samuti pole meedia andmeil linnas internetti, tele- ja raadiolevi.

"Trostjanets on nüüd kinni võetud, kaitse võitleb, kuid linna on sisenenud mitu rasketehnika kolonni," ütles ajakirjanik Andri Kramtšenkov.

Žõtomõris tabasid raketid elumaju

Ukraina hädaolukordade teenistus teatas, et pommitamine käib ka Žõtomõris, kus teisipäeva hilisõhtul sai pihta kümme elumaja ning nende lähistel oleva haigla aknad purunesid. "Kaks inimest sai surma ja kolm vigastada. Tõenäoliselt on majade rusude all veel inimesi," ütles teenistus.

Ukraina siseministri nõunik Anton Heraštšenko ütles, et Vene tiibrakett oli suunatud ilmselt lähedalasuva õhuväebaasi pihta, kuid tabas elumaju.

Heraštšenko väitel lasti rakett välja Valgevenest.

"Siiani on neli inimest hukkunud, nende seas laps," ütles Heraštšenko.

#Житомир

1 березня о 22:16 внаслідок авіаудару попередньо пошкоджено 10 приватних житлових будинків (у 3-х виникла пожежа), пошкоджені вікна в лікарні.

Попередньо загинуло дві особи, травмовано три. В завалах будинків ймовірно перебувають люди. https://t.co/SRYOUrSeJo pic.twitter.com/0iLZcJ5Vk3

— DSNS.GOV.UA (@SESU_UA) March 1, 2022

Rünnakud mitmel pool

CNN kirjutab, et kontrollitud videod näitavad, et väikelinnas Borodjankas tabasid Vene sõjaväeraketid kaht kortermaja. Ühes videos on kuulda meest rääkimas, et sõjaväelennuk lendas üle piirkonna kaks korda, lastes sinna peale kolm või neli pommi.

Uudisteagentuuril ei ole andmeid kannatanute kohta.

Ukraina relvajõudude väitel hävitasid nad Mõkolaivi oblastis Baštanka linna lähistel Venemaa sõjaväekolonni. Sõjaväelaste väitel koosnes kolonn sadadest sõidukitest.

Rünnakus sai Kiievi teletorn kahjustada

Ukraina armee teatel pommitas Venemaa teisipäeva õhtul Kiievi teletorni.

Ukraina siseministeerium teatas, et pommitamise tõttu sai osa teletorni seadmetest kahjustada. ERR-i korrespondent Anton Aleksejev ütles Kiievist, et pärast teletorni ründamist kadusid eetrist kõik telekanalid. Linnas on siiski alles internet, elekter ja soojus. Teisipäeva õhtu andmete järgi hukkus viis inimest, kõik olid tsiviilisikud. 

❗❗❗ окупантами була обстріляна київська телевежа!!! pic.twitter.com/4TgVstoFPz

— ВОЇНИ УКРАЇНИ (@ArmedForcesUkr) March 1, 2022

Kiievi teletorni juures asub asub ka holokausti ohvrite Babyn Yari mälestuskeskus. Natside surmarühmad tapsid seal 1941. aastal kahe päevaga 33 000 juuti. 

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul ajalugu nüüd kordub. "Mis mõtet on öelda, et mitte kunagi enam, kui 80 aastat hiljem langeb pomm Babyn Yari kohale? Vähemalt viis inimest sai surma. Ajalugu kordub," kirjutas Twitteris  Zelenski 

Teisipäeva hilisõhtul, peale kella 22.30 oli Kiievi lähedal kosta plahvatusi, vahendasid CNN-i ajakirjanikud kohapealt.

Vene Föderatsiooni sõjavägi lubab pommitada Kiievis objekte, "kust tulevad inforünnakud", kirjutas Interfax juba teisipäeva hommikul.

Vene Föderatsiooni kaitseministeerium teatas kavatsustest rünnata täppisrelvadega Kiievi sõjalisi objekte, kust tulevad inforünnakud Venemaa vastu, ning kutsus Kiievi elanikke üles oma kodudest lahkuma.

"Venemaa vastu suunatud inforünnakute mahasurumiseks rünnatakse ülitäppisrelvadega psühholoogiliste erioperatsioonide keskuse tehnoloogilisi rajatisi Kiievis," seisis Interfaxi teatel Venemaa kaitseministeeriumi avalduses.

Vene sõjamasinate liikumine Kiievi suunas peatus

Pentagoni ametniku teatel pole Venemaa väed teisipäeval Kiievi suunas edasiliikumisel edusamme teinud. "Põhimõtteliselt on nad seal, kus olid eile," ütles ametnik.

Ametniku sõnul seisavad  venelased silmitsi tõsise kütuse puudusega. Samuti hakkab ametniku väitel Venemaa sõduritel ka toit otsa saama.

Amnesty: hulk juhtumeid võivad olla sõjakuritegu

Inimõigusorganisatsioon Amnesty International on analüüsinud digitaalseid andmeid rünnakute kohta Ukrainas ning märkinud kümme neist rikkumisteks, mida võib rahvusvahelise õiguse järgi pidada sõjakuriteoks:

Amnesty International's Crisis Evidence Lab analyzed digital evidence — including photos, videos and satellite imagery of indiscriminate attacks in #Ukraine. They have verified violations of international law which could amount to war crimes. pic.twitter.com/4HvPykiYVn

— Amnesty International (@amnesty) March 1, 2022

Harkivis hävitati Sloveenia konsulaadihoone

Sloveenia välisministeerium teatas teisipäeval, et riigi konsulaat Ukrainas hävines Vene vägede rünnakus. Konsulaadi töötajad rünnakus viga ei saanud, vahendas Sloveenia uudisteagentuur STA.

Sloveenia välisministeerium mõistis hukka nii konsulaadi hävitamise kui Venemaa rünnaku Ukraina vastu.

Harkiv oli teisipäeval ränkade õhurünnakute sihtmärk, vähemalt kümme inimest sai rünnakutes surma ja 35 vigastada, kui venelaste raketid tabasid linna keskosa.

CNN teatas, et kinnitatud videote järgi tabas Venemaa rünnak Harkivis haigla lähistel asuvat kortermaja.

Plahvatus toimus mõni tund pärast seda, kui Vene vägede rünnak tekitas purustusi Harkivi regionaalvalitsuse hoonele.

Venelased on sisenenud Hersoni

Ukraina allikate andmetel tungisid Vene sõjaväelased teisipäeval Hersoni linna. Varahommikul teatasid Ukraina võimud, et Vene väed on riigi lõunaosas asuva Hersoni sadamalinna ümber piiranud ning alustanud maavägede rünnakut sellele. Hersonis kõlasid teisipäeva öösel võimsad plahvatused.

Ukraina siseministeerium teatas teisipäeva õhtul, et Vene väed sisenesid Hersoni linna. "Ukraina kontrollib endiselt linnavalitsuse hoonet," ütles siseministeeriumi ametnik. 

Kolmapäeva öösel vahendas BBC allikate väiteid, et Herson on langenud Vene vägede kätte.

Hersoni linnapea on palunud keskvalitsuselt ja abiorganisatsioonidelt toiduabi ja ravimeid ning vigastatute evakueerimise korraldamist.

Kohaliku linnavolikogu liige ütles BBC-le, et linnas on hukkunud 200 inimest, paljud neid tsiviilelanikud.

Russian soldiers in Kherson with BTRs. https://t.co/eqWqJIeLaT pic.twitter.com/TnlUpI67D4

— Rob Lee (@RALee85) March 1, 2022

Ukraina: NATO peaks lennukeelutsooni kehtestama kohe

Ukraina peab oma liitlastega läbirääkimisi õhukaitse toetamise üle, ütles teisipäeval Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, vahendab The Guardian.

Ministrilt küsiti, kas NATO peaks Ukraina abistamiseks looma lennukeelutsooni. "Kõik, millega nad meid praegu aidata saavad – parem on aidata kohe, kui pärast ise Putiniga silmast silma sattuda," ütles Kuleba veebipressikonverentsil.

"Pole vaja karta, et NATO satub Ukraina pärast Venemaaga sõtta. Kui Venemaa võidab, on nad järgmised nagunii."

The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.

The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 01 March 2022

Find out more about the the UK Government's response: https://t.co/94E5eEDqiw

#StandWithUkraine pic.twitter.com/ecJXd47FuJ

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 1, 2022

Ukraina: Venemaa kavandab psühholoogilist rünnakut

Seoses Venemaa hoiatustega rünnata Kiievit (vt eelmine uudislõik), on Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatanud, et Venemaa kavandab "psühholoogilist rünnakut".

Ta kirjutab sotsiaalmeedias, et Venemaa kavatseb esmalt side katkestada. "Pärast seda levitatakse massiliselt võltsuudiseid Ukraina sõjalise-poliitilise juhtkonna väidetavast nõusolekust kapitulatsiooniga," kirjutas ta.

"Libauudiste põhjendamiseks avaldavad nad fotod allkirjastatud dokumentidest ja võltsvideo. See on vale," teatas Ukraina kaitseminister.

Interfax: Venemaa blokeeris Aasovi mere

Ukraina relvajõudude üksuste väljapääs Aasovi merele on tänasest täielikult blokeeritud, teatas Venemaa kaitseministeerium teisipäeval, vahendas Interfax.

Seda ütles briifingul Venemaa kaitseministeeriumi ametlik esindaja Igor Konašenkov. Samuti ütles Konašenkov, et Donetski rahvavabariigi väed jõudsid Donetski oblasti piirile, ühinedes Aasovi mere rannikul tegutsevate Vene armee üksustega, kirjutas Interfax.

Harkivi rünnakus hukkus vähemalt 10 inimest

Harkivi päästeametnike sõnul sai Harkivi administratiivhoone rünnakus viga umbes 20 inimest. Kuus inimest on toodud rusudest välja – pole selge, kas nad olid surnud või elus, vahendas välismeedia.

Harkivi rünnakus hukkus vähemalt 10 inimest, teatas Ukraina riiklik hädaolukordade talitus, vahendab uudisteagentuur Interfax-Ukraine.

India välisminister on teatanud, et teisipäeva hommikul Harkivit laastanud rünnakutes hukkus ka üks India tudeng. Teatatud on mitmetest hukkunutest.

Teisipäeval teatas ÜRO, et sõjas on vigastada saanud üle 400 tsiviilisiku, sealhulgas on vähemalt 136 hukkunut, nendest 13 last.

Tegelik tsiviilisikutest sõjaohvrite arv on tõenäoliselt palju suurem, teatas ÜRO inimõiguste ametkond.

Kirde-Ukrainas Sumõs vahetati vangi võetud Vene ohvitser viie Ukraina sõjaväelase vastu, vahendas The Guardian kohaliku Ukraina kuberneri sotsiaalmeedia postitust. 

Kuberneri sõnul oli tegemist esimese vangide vahetusega Sumõs. 

Valgevene tungis Tšernigivi oblastisse

Ukraina parlamendi teatel on Valgevene tunginud Tšernigivi oblasti piirkonda. Informatsiooni on kinnitanud Vitaliy Kirilov, Põhja territoriaalse kaitseväe kõneisik.

Valgevene liider Aleksandr Lukašenko on varem öelnud Valgevene riigimeediale, et tema väed ei ühine Venemaa vägedega sissetungil Ukrainasse. 

Ukraina: Hukkunud on 5710 Vene sõdurit

Ukraina sõjaväeametnike väitel on riigis toimunud intensiivsete lahingute esimese viie päeva jooksul hukkunud 5710 Vene sõdurit, vahendas BBC.

Riigi kindralstaabi pressiesindaja lisas Facebooki postitatud videosõnumis, et Ukraina väed on vangi võtnud üle 200 Vene sõduri.

Ametnik väitis ka, et hävinud on 198 Vene tanki, 29 lennukit, 846 soomukit ja 29 helikopterit.

BBC pole saanud neid väiteid iseseisvalt kontrollida, kuid Suurbritannia kaitseministeerium usub, et Moskva väed on Ukrainasse tungides kandnud suuri kaotusi.

USA luure prognoos on pessimistlik

USA kongressi liikmed said Euroopa aja järgi ööl vastu teisipäeva salastatud ülevaate olukorrast Ukrainas, mille andsid kõrged luure- ja kaitseametnikud. Väidetavalt sisaldus selles prognoos Kiievi ja teiste Ukraina linnade võimaliku langemise aja kohta.

"Sõjalises mõttes seisab halvim ees," ütles vabariiklasest senaator Lindsey Graham nõupidamisruumist lahkudes ajakirjanikele.

Nimetuks jääda soovinud seadusandja ütles CNN-ile, et ametnike näidatud prognoos lähipäevadeks oli ärevaks tegev.

Senaator Chris Murphy, demokraat, kirjutas Twitteris: "Võitlus Kiievi pärast saab olema pikk ja verine."

Lukašenko: Valgevene ei ühine Vene sõjategevusega

Vladimir Putini lähedane liitlane Valgevene liider Aleksandr Lukašenko on öelnud Valgevene riigimeediale, et tema väed ei ühine Venemaa vägedega sissetungil Ukrainasse.

Esmaspäeval kardeti, et Lukašenko valmistub saatma sõjalist jõudu, et ühineda rünnakuga Kiievi vastu.

"Valgevene armee ei osale sõjategevuses ja pole kunagi osalenudki," ütles Lukašenko.

Samas on Venemaa juba kasutanud Valgevene territooriumi Ukrainale rünnakute korraldamiseks.

Zelenski: Harkivi elurajoonide pommitamine on sõjakuritegu

Ukraina president kirjeldas Harkivi pommitamist, kus hukkus vähemalt üheksa inimest, sõjakuriteona.

Üheksa inimest, sealhulgas kolm last, hukkus esmaspäeval pärast seda, kui Venemaa tulistas kobarpomme Harkivi elamurajooni suunas.

"Vene väed tulistasid julmalt Harkivi pihta," ütles Zelenski. "See oli ilmselgelt sõjakuritegu. Rahulik linn. Rahulikud elamurajoonid. Ei mingeid sõjaväerajatisi. Kümned pealtnägijate tunnistused tõestavad, et tegemist ei olnud ühe valeviskega, vaid tahtliku inimeste hävitamisega. Venelased teadsid, kuhu nad tulistavad."

Venelaste hommikune rünnak oli suunatud valitsusasutustele Harkivi keskväljakul, vahendas BBC.

Ukraina sotsiaalmeedia kanalites levivas videos on näha, kuidas rakett tabas regionaalvalitsuse hoonet. See põhjustas tohutu plahvatuse, mis paiskas õhku hoonete aknad ja lähedalasuvad autod.

Harkivi omavalitsusjuht on väitnud, et Vladimir Putini väed on elamupiirkondi sihikule võtnud Grad-rakettidega – veoautole paigaldatud suurtükisüsteemiga, mis suudab üheaegselt tulistada kümneid rakette.

Oleh Sinehubov kirjutas sotsiaalmeedia lehel Telegram, et Vene väed on tulistanud "linnaväljakut" ja lisas, et ametnikud "hindavad praegu tsiviilelanikkonna kaotusi".

"Meie vaenlasel pole muud võimalust, kui sooritada selliseid reetlikke sõjakuritegusid, sest meie armee on tugev ja me hoiame oma kaitset," ütles Sinehubov.

Genfi konventsiooni kohaselt peetakse tsiviilisikute tahtlikku ründamist relvakonflikti ajal sõjakuriteoks. Venemaa on Genfi konventsiooni tunnustanud.

Kirdeosas asuvas Harkivi linnas on viimastel päevadel toimunud raskeid lahinguid ja õhupommitamist. See on Ukraina suuruselt teine ​​linn, kus elab 1,6 miljonit inimest.

Центр нашого міста... pic.twitter.com/BxBJTLDsst

— ХАРКІВ KEEP CALM & вірю в ЗСУ (@ESBocharova) March 1, 2022

Briti analüütik: 75 protsenti Vene vägedest on Ukrainas

Venemaa on suurendanud oma vägede kohalolekut Ukrainas 40 protsendilt umbes 75 protsendini, ütles Briti sõjateadlane Jack Watling.

Watling ütles BBC Radio 4 saatele, et suur hulk Vene vägesid tungib Valgevenest lõunasse, et luua tingimusi Kiievi ründamiseks.

Harkivi elurajoonides kasutatud Grad-rakettide kohta ütles analüütik, et need on mitmekordsed raketisüsteemid, mis tulistavad piirkonda suurel hulgal juhtimata rakette. Ta ütles, et on tõendeid, et mõned neist on sisaldanud ka kobarlahingumoona.

"Nad on juhtimata, mis tähendab, et suures koguses lõhkeainet paistakse tihedalt asustatud tsiviilpiirkondadesse," ütleb ta.

"Ukraina armee ei tegutse enam sõjalistes formatsioonides, vaid üsna kindlatel kaitsepositsioonidel ning muutub üha enam osaks territoriaalkaitsest," lisas ta.

Kiievi suunas liikus hiiglaslik Vene sõjamasinate kolonn

USA ettevõte Maxar Technologies on avaldanud satelliidipildid Kiievist põhja pool liikuvast Vene sõjaväekolonnist, mille pikkus ulatub 64 kilomeetrini. Uutel andmetel on kolonn palju pikem kui varem teatatud 27 kilomeetrit, märkis Reuters. Varem selgitas Maxar, et kolonn koosneb sadadest soomukitest, tankidest, liikursuurtükkidest ja logistilisest toest ning see liigub lõuna suunal Kiievi poole.

Maxar lisas, et Valgevene lõunaosas, Ukraina piirist vähem kui 32 kilomeetri kaugusel on näha täiendavaid maavägesid ja ründehelikopterite üksusi.

Olukord Kiievi ümbruses on endiselt pingeline

Ukraina relvajõudude kindralstaap kirjeldas teisipäeva öösel viimase ööpäeva arenguid. Staabi teatel jätkab Venemaa sõjaliste ja tsiviilobjektide tulistamist, luurelende ning kasutab oma tegevuseks ka Valgevene õhuruumi.

Peastaabi andmeil kavatseb Venemaa kaasata rünnakutesse Ukraina vastu ka Valgevene sõjaväelased.

Olukord Kiievi ümbruses on peastaabi kinnitusel jätkuvalt pingeline. "Polesjes üritab vaenlane jätkuvalt pealetungi pealinna suunas. Venemaa okupatsiooniväed kasutavad rahvusvahelist humanitaarõigust eirates taktikat infrastruktuuri hävitamiseks ning asulate pihta raketi- ja pommirünnakute korraldamiseks," kirjeldab peastaap.

"Mustal merel on ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu lähipäevade meredessantide läbiviimine ebatõenäoline. Suurem osa Musta mere laevastiku mereväerühmast on baasis. Igas suunas hoiavad Ukraina relvajõudude üksused suurtükiväe ja mehitamata õhusõidukite Bayraktar TV2 toel teatud piire.

"Vaenlane ei saavutanud edu üheski piirkonnas," lisas staap.

Ohtõrkas hukkus rünnakus üle 70 inimese

Sumõ oblastivalitsuse juhi Dmõtro Živitski sõnul ründasid Vene sõjaväelased esmaspäeval Ohtõrka linnas sõjaväeosa ning pommitamsies hukkus üle 70 inimese, kirjutab Interfax.

"Eile kattis väeosa vaenlase suurtükituli. Surnukehade väljatoomine rusude alt jätkub," kirjutas Živitski oma sotsiaalmeediakontol.

"Surnuid on palju. Nüüd valmistatakse kalmistul ette kohti - Ukraina 70 hukkunud võitlejale," lisas ta.

Hiljem täpsustas ta, et hukkunuid oli ka tsiviilelanikkonna seas.

Živitski teatas ka hukkunud Vene sõjaväelastest. "Linna ümber oli palju venelaste surnukehi. Me korjame nad kokku. Punase Risti töötajad viivad nad koju," kommenteeris ta.

Valge Maja ei toeta Ukrainas lennukeelutsooni loomist

Valge Maja ei toeta lennukeelutsooni loomist Ukraina kohal. See ei ole USA presidendi esindaja sõnul hea mõte, kuna viiks USA ja Venemaa sõjalisse konflikti, ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki esmaspäeva õhtul MSNBC eetris.

"See oleks kindlasti eskaleeriv," ütles Psaki. "See ei ole miski, mida president tahaks teha. See ei ole mitmel põhjusel hea idee."

President Joe Biden on varem korduvalt öelnud, et USA ei kavatse võidelda Venemaaga Ukrainas. Samas on USA saatnud Ukrainale relvi ja saadab neid veel.

Vabariiklasest kongressi liige Adam Kinzinger kordas esmaspäeval, et USA peab looma Ukraina kohale lennukeelutsooni.

"Ma ei arva, et selleks on liiga hilja," ütles Kinzinger. "Iga päevaga toob Venemaa Ukraina pinnale rohkem maa-õhk rakettide üksusi, mis teeb selle üha keerulisemaks."

Samas on teised vabariiklased nagu Marco Rubio lennukeelutsooni vastu.

"Ma usun, et inimesed ei saa aru, mida see tähendaks," ütles Rubio. "See tähendaks valmisolekut lasta alla Venemaa lennumasinaid, see tähendaks Kolmandat maailmasõda."