Pentus-Rosimannus: vajadusel oleme valmis koostama lisaeelarvet

Keit Pentus-Rosimannus
Keit Pentus-Rosimannus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on Eesti jõudnud aastaga eelarvetasakaalule lähemale, kuid eelarve on endiselt defitsiidis. Täiendavate kulutuste tekkimisel on valitsus valmis koostama ka lisaeelarve.

Rahandusministeeriumi esialgse hinnangu järgi oli möödunud aasta eelarvepuudujääk 2,7 protsenti SKP-st.

"Eelmisel aastal oli majanduse hoog tõesti väga hea, aga tuleb öelda, et kui me reaalkasvu vaatame, eriti eelmise aasta teises pooles, oli juba olulist mõju avaldamas hästi kiire hinnatõus. Eelarve tegemise ajal tehtud prognoos tegelikult ootas 2021. aasta kasvuks 9,5 protsenti. Sellest jäi see kasv pisut ikkagi väiksemaks. Kui väga suur hinnatõus nominaalsele kasvule aitas kaasa, siis reaalsest kasvust ikkagi osa sõi inflatsioon ära," ütles Pentus-Rosimannus.

Venemaa sissetung Ukrainasse tähendab ka täiendavat tähelepanu kaitsekulutustele. Pentus-Rosimannus märkis, et Eesti kaitsekulutused olid juba enne täiendava 380 miljoni euro lisaraha otsust üle kahe protsendi SKP-st ning kui peaks tekkima vajadus eelarve suurendamiseks, peab riik selleks valmis olema.

"Me oleme mitmeid aastaid hoidnud oma kaitsekulusid üle kahe protsendi SKP-st, mis on vajalik ja õige otsus. Kas ja millises ulatuses on täiendavaid kulutusi vaja praegust julgeolekuolukorda arvestades teha, seda peavad ütlema selle valdkonna eksperdid ja kaitseväega tuleb kindlasti sel teemal konsulteerida," ütles minister.

"Kui see vajadus tekib, siis peame selleks kindlasti valmis olema. Meie julgeolekuolukord on selline, et meile endale, Eestile, puudub sõjaline oht, aga kogu regioonis on muidugi pinged sellised nagu nad ei ole olnud aastakümneid," sõnas Pentus-Rosimannus.

Ministri sõnul kaetakse praegu kiiret otsustamist vajavad kulud valitsuse reservfondist. "Kui tekib vajadus suuremas mahus täiendavaid kulutusi teha, siis selleks on lisaeelarve, ja kui vajadus on, siis selleks me oleme valmis."

Praegu on kõige ajakriitilisem Ukraina sõjapõgenike toetamine. "Ka täna valitsuskabinetis tegime otsuse, et sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud esmaste kulutuste katmiseks eraldasime sotsiaalministeeriumile 1,3 miljonit eurot," ütles Pentus-Rosimannus.

Lisaeelarve koostamisel tuleks see katta laenust, nagu ka mullu koroonakriisi kulutuste katmisel. "Ka sel aastal oleme olukorras, kus majanduses on küll hoog olnud väga hea, aga kuna eelarve pole ülejäägis, siis laen on see allikas, millega täiendavaid kulusid praegu katta tuleb," ütles minister.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: