"Vahetult enne Vene Föderatsiooni agressiooni otsustatud 340 miljonit eurot lisavahendeid riigikaitseks, mis peamiselt on suunatud riigi strateegilise jätkusuutlikkuse kasvatamiseks – otse öeldes suuresti kuluvahenditesse ja laskemoona – sellest summast täna üle poole on juba lepingus," rääkis Saar esmaspäeval kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil.

Ostetavate kaupade artiklite lõikes on nelja viiendiku kohta juba lepingud sõlmitud, täpsustas Saar.

"Teha on jäänud veel mõned olulised artiklid – [näiteks] kaudtule relvade laskemoon, mis on praegu menetluses – lepingud sõlmime loodetavasti lähima kuu jooksul," lisas RKIK direktor.

Saare sõnul ei ole arvestades seda, et Venemaa agressiooni tõttu väga paljud riigid on asunud täiendavalt riigikaitsesse investeerima, täna veel varustuse osas olulisi hinnakasve või tarneaja pikenemist näha olnud.

Küll aga on venimas läbirääkimised taristusse tehtavate investeeringute elluviimiseks, lisas Saar. Need on peamiselt seotud materjalide nagu näiteks terase tarneraskustega, täpsustas ta.

Valitsus otsustas jaanuari suurendada lähiaastatel erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses, et suuta tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu. Sellest 340 miljonit eraldatakse kaitseministeeriumile, ülejäänud muude, peamiselt siseministeeriumi vastutusala valdkondadele.