Brigaadikindral Karus: Vene väed on pannud Ukraina dilemma ette

Foto: Kaitseväe akadeemia

Kaitseväe akadeemia ülema brigaadikindral Vahur Karuse hinnangul on Vene väed pannud Ukraina praeguseks dilemma ette: kas tõmmata üksused Donbassi operatsioonidest tagasi, et kaitsta pealinna või riskida nende üksuste äralõikamisega.

Mida peab Venemaa oma taktikas muutma nüüd, kui välksõda Ukraina vallutamisel luhtus?

Me keegi ju ei tea, kas Putin tegelikult plaanis välksõda. Kui me vaatame neid esimesi lähenemisi kasvõi Valgevene suunalt Kiievi peale, siis seal on ekstreemselt raske maastik. See võib kohati viidata sellele, et võib-olla Vene vägedel puudus korralik informatsioon selle osas, kus Ukraina üksused asuvad. Ehk siis üritatigi ära kaardistada Ukraina üksuste asukohad. See, et nad sattusid varitsustesse, et nad on seal pihta saanud, see on loomulik osa sellest sõjakäigust.

Mina näiteks ei oleks nii julge, et ütleksin, et nad üritasid 48 tunniga seda teha. Sellepärast, et kas 48-tunnise operatsiooni jaoks päriselt on ka vaja ligi 150 000, 200 000 inimest piirile koondada.

Aga milline ikkagi oli Venemaa algne taktika Ukrainas ja kui palju on see muutunud?

Strateegia on ilmselge, Ukraina on vaja ära neutraliseerida. Ma saan rääkida sellest, mida ma olen avalike allikate puhul vaadanud, mis operatiiv-taktikaliselt toimub. Ilmselgelt seal on olnud kaks või kolm sellist eesmärki. Üks on kindlasti olnud Kiievi neutraliseerimine või siis ümberpiiramine. Teine osa on olnud Krimmist maismaaühenduse loomine okupeeritud Donbassi ja Luganskiga. Sealt nüüd edasiarendusena, mille kohta ei ole väga palju infot, kus me ei näe ka väga palju avalikult liikumisi, on see, millise suuna võtab Harkivi juures toimuv lahing ja kuhu Vene väed Harkivi juurest pööravad.

Üks asi, mida ma näen, on see, et Venemaa ei ole olnud väga aktiivne Donbassis. Seal on pigem üksused mõlemal pool saanud toimetada oma tavapärases rutiinis, mis võib viidata sellele, et üks tema suuri plaane on samaaegselt Kiievi neutraliseerimisega ära lõigata kõige võitlusvõimelisem osa Ukraina vägedest, mis praegu on suunatud operatsioonidele Donbassis.

Ehk põhimõtteliselt Donbassi üksused jäävad Venemaa piiramisrõngasse?

Täpselt ja see annab võimaluse rahulikult Kiieviga edasi toimetada. Uus teema, mis on siin viimase päeva jooksul läbi käinud, on Valgevene. Kas ühineb Venemaa üksustega, ei ühine, aga selle ähvarduse loomine tähendab seda, et ukrainlased ei saa ära tuua Lääne-Ukrainas asuvaid võimalikke reserve.

Eile näidati uudistes palju droonikaadrid Vene kolonni hävitamisest. Kas Venemaa ei suuda Ukraina õhurünnakuid elimineerida või sellel on taktikaline tagamõte?

Seal on üks osa ka selles, et nad ei ole olnud esimese faasi jooksul võimelised Ukraina õhutõrjet maha suruma. Ukrainlased suudavad endiselt suhteliselt edukalt keelata venelastel tegevus nende õhuruumis.

Kui palju on ukrainlastel abi pakutud hävitajatest, rakettidest?

Igasugune relvaabi on ukrainlastele teretulnud, eriti mis puudutab soomustehnikaga võitlemiseks mõeldud relvastust. Teiseks, võitlemiseks Vene õhujõududega, räägin nii lennukitest kui kopteritest. Aga võib-olla tähtsam osa on humanitaarolukorra toetus, mis praegu, kui kohe, kohe hakkab nädal täis saama, võimaldab Ukraina ühiskonnal oluliselt paremini motiveerida ka neid sõdureid.

Kas Ukraina on ka kuidagi pidanud oma taktikalisi plaane muutma?

Ukrainlased siiani on päris hästi vastu pidanud, aga ühtegi sõda viivituslahingutega ei võideta. Praegu on Vene väed Ukraina pannud dilemma otsa: kas ta peab nö loobuma Donbassi operatsioonidest ja tõmbama oma üksused tagasi, et kaitsta pealinna või siis aktiivselt sõdida nende üksustega kuskil Harkivi, Kiievi vahel. Või ta riskib sellega, et need üksused lõigatakse ära ja ta ei ole võimeline neid enam varustama ega tegelikult ka aktiivselt kasutama.

See ei kõla just helge prognoosina.

Sõda on liiga vähe kestnud, et me saaksime mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Ukrainlased sõdivadki südilt, aga Venemaa ei ole veel näidanud reaalselt seda, mis tema plaanid on. Ja sõjaväelasena minu asi on vaadata ka realistlikult, mis on need valikud, mis ühel või teisel poolel  olemas on.

Täna tuli avalikuks ka USA luure koostatud raport, mis näitab Ukrainas lähipäevil toimuvat suhteliselt mustas valguses. Kui täpsed on seni olnud USA luure prognoosid?

Nad on olnud väga täpsed. Ma arvan, et Euroopa ja kogu maailma reageering Venemaa tegevusele on olnud otsene reageering sellele, et ameeriklased on jaganud luureinformatsiooni kogu maailmaga. Keegi ei saa öelda, et mingid asjad on neile üllatusena tulnud.

Kas raskemad ajad on Ukrainas juba käes või alles tulekul?

Mina ei oska seda öelda. Ilmselgelt Ukraina paneb vastu. Mida tugevamini suudab tema ühiskond vastu panna, seda suurem on motivatsioon sõduritel edasi minna. Aga selline klassikaline sõjavägi vs sõjavägi, siis ukrainlastel on ees väga kriitilised otsused.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: