Sõja seitsmes päev: Vene väed sisenesid Hersoni, ründavad Mariupolit

{{1646192880000 | amCalendar}}
Purustused Kiievis.
Purustused Kiievis. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Efrem Lukatsky

Venemaa dessantvägede üksused alustasid kolmapäeva varahommikul Ukraina suuruselt teise linna Harkivi ründamist, lõunas on Venemaa väed sisenenud Hersoni, ümber piiranud Mariupoli ja teinud dessandi Mõkolajivi oblastis. Samas teatasid Ukraina väed vastupealetungist mitmes suunas ning rünnaku tagasilöömisest Tšernigivis.

Neljapäeva öö jooksul on kõlanud Kiievis korduvalt õhurünnakute eest hoiatavad sireenid ning vähemalt neli plahvatust.

Kella ühe ja kahe vahel kõlas Kiievis õhusireen ning kohe oli kuulda ka valju plahvatust, teatas The Kyiv Independent.

Lehe andmeil kõlasid Kiievi kesklinnas kaks valju plahvatust ning Kiievi Družbõ Narodivi metroojaama lähistel kuuldi veel kaht.

Kella nelja paiku kõlas Kiievis järjekordne plahvatus. CBS-i uudisteprodutsent Justine Redman postitas sotsiaalmeediasse klipi, milles on vahetult pärast intervjuud Kiievis viibiva ajakirjaniku Charlie D'Agataga kuulda ja näha suurt plahvatust.

The Kyiv Independent teatas pisut pärast kella kaht öösel sotsiaalmeedias, et õhuhäired on kõlanud Kiievi linnas ja Kiievi oblastis, Mõkolaivis, Lvivis, Žõtomõris, Ivano-Frankivskis, Tšernihivi linnas ja Tšernihivi oblastis, Volõni oblastis, Tšerkassõ oblastis, Kirovogradi oblastis, Poltava oblastis, Hmelnõtski oblastis, Zaporižžijas ja Odessas.

Leht kirjutas, et mitu Ukraina linna said kolmapäeval Vene vägede rünnakute tõttu suuri kahjustusi. Harkivis tabasid rünnakud väidetavalt vähemalt kolme koolimaja ja üht katedraali ning kahjustada sai ka linnavolikogu hoone. Leht lisas, et Ohtõrkas on suurtükirünnakute tagajärjel hävinud kümned elumajad.

UKraina relvajõudude väitel hävitasid nad kolmapäeva jooksul kolm Vene vägede lennukit ja kaks helikopterit. Õhujõud toetasid maavägesid Kiievi, Sumõ, Tšernihivi ja Harkivi oblastis.

Hersoni linnapea The New York Times'ile: linn on ümber piiratud, Ukraina väed on lahkunud

Kolmapäeva jooksul on olnud teated Ukraina lõunaosas asuva strateegilise tähtsusega sadamalinna Hersoni saatuse kohta segased. Kui esialgu teatasid Vene võimud, et linn on nende kätte langenud, siis hiljem on seda öelnud ka Ukraina ametnikud.

Kui see vastab tõele, on Herson esimene suurem linn, mis eelmise nädala neljapäeval alanud invasioonist Venemaa kontrolli alla on langenud.

The New York Times kirjutab, et Hersoni linnapea Igor Kolõhajev ja Ukraina kõrge valitsuametnik on kinnitanud Hersoni langemist.

"Siin ei ole Ukraina sõjaväge. Linn on ümber piiratud," ütles ta intervjuus. Kolõhajev lisas, et Ukraina väed lahkusid linnast loode poole Mõkolaivi linna suunas.

Linnapea rääkis, et umbes kümme Vene sõjaväelast, sealhulgas linna rünnanud vägede ülem, sisenesid kolmapäeval Hersoni linnavalitsuse hoonesse. Sõjaväelased olid Kolõhajevit teavitanud, et kavatsevad panna linnas üles sarnase valitsuse nagu Venemaa toetatud separatistlikes nn rahvavabariikides Donetskis ja Luganskis.

Varem teatas Kolõhajev linnavalitsusse saabunud Vene sõjaväelastest kirjutanud oma sotsiaalmeedia kontol. "Tõepoolest, linna täitevkomitees olid täna relvastatud külalised," kirjutas ta.

"Ma ei andnud neile mingeid lubadusi. Mul pole lihtsalt midagi lubada. Mind huvitab ainult meie linna normaalne elu. Ma lihtsalt palusin inimesi mitte tulistada. Meil pole linnasrelvajõude, ainult tsiviilisikud ja inimesed, kes tahavad siin elada," kirjutas ta.

Kolõhajevi sõnul kehtivad linnas nüüd uued reeglid, nende seas liikumispiirang kella 20 kuni kuueni hommikul, samuti piirangud transpordile linna ja linnast välja. Lisaks võivad jalakäijad kõndida üksi või maksimaalselt kahekesi ning sõjaväelasi provotseerida ei tohi.

"Olgu praegu nii. Meie kohal lehvib Ukraina lipp. Ja et see nii ka jääks, tuleb täita neid nõudmisi. Ma ei saa midagi enamat pakkuda," kirjutas linnapea.

300 000 elanikuga Hersonit peetakse strateegilise tähtsusega linnaks, kuna selle enda kätte saamisega kontrollib Venemaa üha suuremat osa Ukraina rannikust ning saab liikuda edasi lääne poole Odessasse.

Andmed hukkunute kohta erinevad

ÜRO inimõiguste esinduse teatel on alates Venemaa sissetungist kuni 1. märtsi südaööni kinnitust leidnud 227 tsiviilelaniku hukkumine ja 525 vigastada saamine.

"Alates 24. veebruarist kuni 1. märtsini oleme registreerinud seoses Venemaa sõjategevusega Ukraina vastu 752 tsiviilelanikest kannatanut: 227 tapetut, nende seas 15 last, 525 vigastatut, nende seas 28 last. Peamiselt pommitamise ja õhulöökide tagajärjel. Tegelikud kaod on palju suuremad," märkis ÜRO Twitteris.

Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsiooni (OSCE) teatel sai teisipäeval Harkivi pommitamise tagajärjel surma üks OSCE vaatlusmissiooni liige. OSCE teatel oli naine kätte saamas oma perekonnale kaupu, kui ta hukkus.

Ukraina päästeteenistus väitis kolmapäeva pärastlõunal, et Vene vägede rünnakus on hukkunud rohkem kui 2000 tsiviilisikut. Samuti on sõjas purustatud sadu taristuobjekte, haiglaid, lasteaedu, koole ja elumaju.

"Iga tund hukkub naisi, lapsi ja meie kaitseväelasi," öeldakse päästeteenistuse avalduses.

Venemaa rünnakus sai purustusi Kiievi raudteejaam

Venemaa õhurünnak tabas kolmapäeval Kiievit lõunaraudteejaama lähedal, kust evakueeritakse tuhandeid naisi ja lapsi, teatas Ukraina riiklik raudtee-ettevõte avalduses.

Rünnakule järgnenud plahvatust oli kuulnud ka Reutersi allikas Kiievis, märkides, et plahvatus pani maa värisema. Plahvatusest rääkis ka ERR-i sõjakorrespondent Anton Aleksejev AK-s.

Jaamahoone sai kergeid kahjustusi ja võimalike hukkunute arv pole veel teada, lisati, et rongid töötavad endiselt.

Pole selge, mis täpsemalt plahvatuse põhjustas. Siseministeeriumi nõunik Anton Heraštšenko ütles, et jaamahoone võis saada kahjustada tiibraketi allakukkumise tõttu pärast seda, kui Urkaina õhutõrjesüsteem selle alla lasi.

Heraštšenko ütles, et Kiievi raudteejaama lähistel toimunud raketilöögis võis hävida suur küttevaru, mis võis jätta osa Kiievist soojustuseta.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul esialgsetel andmetel plahvatuses kannatanuid ei ole, kuid detailid on veel selgitamisel.

ÜRO: Ukrainast on põgenenud üle miljoni inimese

ÜRO põgenike kõrge volinik (UNHCR) Filippo Grandi teatas neljapäeva öösel, et Ukrainast on põgenenud üle miljoni inimese.

Mõni tund varem oli ÜRO teatanud, et põgenenud on üle 800 000 inimese.

ÜRO kirjeldas, et kuigi Ukraina naaberriigid võtavad põgenikke vastu, ei ole nende riikide piiripunktid nii suure hulga inimestega harjunud ning seetõttu on üle piiri pääsemine aeglane.

Ukraina pered veedavad tunde, mõnel juhul ka päevi piiri lähedal liiklusummikus, samal ajal rongiga lahkuda soovijad ummistavad Ukraina raudteejaamu.

"Sellise tempoga kujuneb praegusest olukorrast Euroopa suurim põgenikekriis sel sajandil," ütles UNHCR-i pressiesindaja Shabia Mantoo 1. märtsil.

Suurem osa inimestest on suundunud Poola, siiani üle 400 000.

Ukrainast Poola saabunud lapsed. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Kai Pfaffenbach

Ukraina ja Venemaa delegatsioonid kohtuvad uuesti

Ukraina presidendi Zelenski büroo teatel on Ukraina delegaadid teel kohtumisele Venemaa delegaatidega Belovežskaja Puštšas, vahendas Nexta kolmapäeval kell 21 kohaliku aja järgi.

Venemaa läbirääkija on öelnud varem, et Ukraina ja Venemaa kõnelustel on päevakorras relvarahu, edastas AFP.

Ukraina presidendi nõunik Olexi Arestovitš on varem öelnud Suspilne TV-le, et kõnelused toimuvad. Ta lisas ka: "Ma arvan, et asjad jäävad samaks. Midagi ei muutu. Ukraina jääb oma seisukoha juurde."

USA: Vene rünnak muutub agressiivsemaks

Vene väed on muutunud agressiivsemaks Kiievi taristu ründamises, ütles USA kõrge kaitseametnik The Guardiani vahendusel kolmapäeval.

Kuigi eilsest saadik pole Kiievi poole tunginud Vene väed "märgatavalt liikunud", on Venemaa suurendanud "linna sihtivate rakettide ja suurtükiväemoona kasutamist," jätkas ametnik. "Oleme täheldanud kasvavat agressiivsust."

Samal ajal, kui Vene väed ründavad Tšernigivi ja Harkivit, ei ole venelaste poolt märgata liikumist kummagi vallutamiseks, ütles ametnik.

Lõunas on Vene väed teinud rohkem edusamme, sõnas ta, märkides, et Venemaa väitel on nende väed võtnud Hersoni linna kontrolli alla.

Inimesed istumas maja keldris pommivarjendis Kiievi lähistel kolmapäeval. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Vadim Ghirda

Venemaa tunnistas hukkunuid

Venemaa võimud on esimest korda tunnistanud Vene sõduritest hukkunuid Ukraina sõjas. "Venemaa Föderatsiooni kaotused on 498. Sellest teatas kolmapäeval Venemaa kaitseministeeriumi ametlik esindaja Igor Konašenkov," kirjutab TASS.

"Vigastada sai 1597 meie kaaslast," ütles Konašenkov TASS-i vahendusel.

Tõenäoliselt on Vene kaotused palju suuremad. Ukraina on rääkinud 6000 hukkunud Vene sõjaväelasest.

Kaadrid Kiievist ja selle lähistelt ning Harkivist Autor/allikas: SCANPIX/AFP/AP

Rünnak Tšernigivile löödi tagasi

Ukraina kaitsejõud teatasid, et lõid tagasi Vene vägede katse hõivata Kiievi ja Valgevene piiri vahel paiknev Tšernigivi linn. Seejärel tabas linna Vene raketirünnak.

Linna haigla lähistel asuvaid haldushooned said raketitabamusi, plahvatused tegid kahjuka haiglale, kuid selles asunud inimesed jäid terveks, vahendas BBC Ukraina relvajõudude tedet.

IAEA: Vene väed hõivasid Zaporižžja tuumajaama ümbruse

Vene väed on hõivanud Ukrainas Zaporižžja tuumarelektrijaama ümbritsevad alad, teatas Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juht Rafael Grossi kolmapäeva pärastlõunal.

Tuumajaama personal jätkab tööd ning radiatsioonitase piirkonnas on normaalne, ütles Grossi kolmapäeval tehtud avalduses, milles ta vahendas Vene diplomaatidelt Viinis saadud infot.

Zaporižžja tuumajaam on Euroopa suurim aatomielektrijaam, selles töötab kuus reaktorit. Ukraina tuumajaamades on üldse kokku 15 reaktorit.

BBC teatel püüavad kohalikud elanikud takistada Vene vägede sisenemist Energodari linna, kus tuumajaam asub, ehitades selleks teetõkkeid.

Harkivis rünnati haiglat

Vene sõjaväelased ründasid Harkivis sõjaväe meditsiinikeskust. "Vene üksused maandusid Harkivis. Sissetungijad ründasid haiglat – Põhja regiooni sõjaväemeditsiini kliinilist keskust. Algas lahing sissetungijate ja Ukraina kaitsjate vahel," teatas Ukraina raada.

Ukraina relvajõudude teatel toimus rünnak hetkel, mil linnas ja piirkonnas anti välja õhurünnaku hoiatus. Kirde ja põhja poolt siseneda püüdvate venelastega käivad lahingud, teatasid relvajõud kolmapäeva hommikul.

Harkivi rusude alt otsitakse inimesi

Kolmapäeva lõuna ajal teatas Harkivi päästeteenistuse esindaja, et toimunud rünnakutes hukkus vähemalt neli inimest ja üheksa sai viga, kuid kõiki inimesi ei ole hoonete rusude alt veel kätte saadud.

Harkivi linnapea ütles lõuna ajal, et linna elamurajoonid on pidevate Vene raketi- ja õhulöökide all. Samas rõhutas linnapea, et Harkiv ei alistu Vene vägedele.

Sotsiaalmeedias levis hommikul video pikast purustatud Vene armee masinate kolonnist Harkivi all. Harkivi kuberner Oleh Sõnegubov ütles, et vaenlane kannab märkimisväärseid kaotusi.

Harkivis sai õhulöögi politsei peahoone, mis süttis põlema. Autor/allikas: Telegram

Kolmapäeva lõuna ajal sai Vene tiibraketi tabamuse Harkivi linnavolikogu hoone.

Teisipäeval tabas raketirünnak Harkivi oblastivalitsuse hoonet.

Ka 1,5 miljoni valdavalt venekeelse elanikuga suurlinna teised osad on pidevalt kaugtule all. Vähemalt 21 inimest on rünnakutes surma saanud ja 112 haavatud, teatas linnavalitsus kolmapäeva hommikul.

Mariupol on sisse piiratud

Vene väed on lõplikult ümber piiranud Ukraina lõunaosas Donetski oblastis Aasovi mere ääres asuva Mariupoli linna.

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko ütles kolmapäeva öösel kella kahe ajal sotsiaalmeedias tehtud postituses, et linna haiglates on ravil 128 viga saanud inimest, kuid kannatanute arv kasvab iga päevaga.

Kolmapäeva pärastlõunal teatas Boitšenko, et et viimased 14 tundi kestnud Vene vägede pidevalt kestnud tules on palju hukkunuid. 

Samuti ütles ta, et Vene üksused ei lase tsiviilelanikel linnast lahkuda, vahendas Reuters. "Vaenlase okupatsiooniväed teevad kõik võimaliku, et takistada tasiviilisikute lahkumist poole mmiljoni elanikuga linnast," rääkis linnapea Ukraina televisioonile.  

Mariupolit on peetud Venemaa üheks tähtsamaks sihtmärgiks ning seal on toimunud ägedad lahingud alates neljapäevast, kui Vene väed Ukrainasse sisenesid. Mariupoli haaramine aitaks Venemaal luua maismaakoridori Krimmi poolsaare ja enda mandriosa vahel. 

Vene üksused tegid dessandi Mõkolaivi lähistel

Vene dessantvägede üksused maandusid neljal helikopteril Mõkolaivi linna lähistel, vahendas väljaanne Ukrainska Pravda oblasti kuberneri Vitali Kimi teadet sotsiaalmeedias.

"Dessant neljal kopteril Kuulutan välja komandanditunnni kuni järgmiste korraldusteni. Lahkume kõik tänavatelt," kirjutas Kim platvormil Telegram.

Tema teatel toimus dessant Mõkolaivist põhjas asuva Balivni asula lähistel ning samuti puhkes tulevahetus Kalinovka lähistel Mõkolaivi linnast kirdes.

"Sõjaväelased töötavad, linnas vaenlast ei ole" rõhutas Mõkolaivi kuberner.

Enne rünnaku algust kõlasid linna õhuhäire sireenid.

Kimi sõnul saabusid kopterid Sevastoopolist. Mõkolaiv asub Musta mere rannikul, Krimmi poolsaarest loodes.

Hommikul levisid kinnitamata teated, et Ukraina väed on Odessa suunal Mõkolajivi lähistel hävitanud suure Venemaa sõjamasinate kolonni.

Kiievis lahinguid ei ole, kuid äärelinn saab raketilööke

Kiievis oli kolmapäeva hommikul rahulik, teateid rünnakutest ei olnud. Kella kaheksa ajal kõlasid siiski sireenid.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles kolmapäeva lõuna ajal, et Vene väed nihkuvad linnale üha lähemale. "Me valmistume ja kavatseme Kiievit kaitsta. Kiiev peab vastu," kirjutas Klõtško sotsiaalmeedias.

Ukraina erisideteenistus teatas teisipäeva hilisõhtul, et kinnitamata andmetel pommitas Venemaa Kiievi linnaosasid ja Võšneve linna Kiievi lähistel.

Kyiv Independent vahendab, et rünnaku all olid öösel Kiievis Rusanivka, Kurenivka linnaosad, Boiarka linn ja Kiievi rahvusvahelise lennujaama lähedal asuv Žulianõ piirkond. Valju plahvatust oli väidetavalt kuulda ka Bila Tserkvas, kus sai tabamuse kütusehoidla.

Suuri purustusi on saanud elurajoonid Kiievi Borodjanka eeslinnas.

USA meediaga teisipäeva õhtul suhelnud Pentagoni ametniku teatel pole Venemaa väed teisipäeval Kiievi suunas edasiliikumisel edusamme teinud. "Põhimõtteliselt on nad seal, kus olid eile," ütles ametnik.

Ametniku sõnul seisavad  venelased silmitsi tõsise kütuse puudusega. Samuti hakkab ametniku väitel Venemaa sõduritel ka toit otsa saama ning moraal näib olevat madal.

Teisipäeval Kiievi lähedale jõudnud 60 kilomeetri pikkune kolonn on paigal linnast põhja pool ja on selgusetu, mis on Vene armee plaan sellega. Kolonnist jäi teele maha masinaid, mil ilmselt tekkisid rikked või lõppes kütus.

Ukraina võitleja Kiievi lähedal Butša linna läbiva tee ääres purustatud Venemaa sõjamasina kõrval. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Ametniku sõnul on viiteid Vene tervetele üksustele, kes on lahinguta alla andnud. Ta ei soostunud ütlema, kui palju neid on.

USA hinnangul on sõja kuuendaks päevaks Venemaa Ukrainasse viinud 80 protsenti oma eelpositsioneeritud vägedest.

Ukraina piloodid lasid õhulahingus alla kaks Vene hävitajat

Ukraina lennuväe piloodid lasid ööl vastu kolmapäeva Kiievi lähistel peetud õhulahingu käigus alla kaks Vene hävitajat, tabamuse sai ka üks Ukraina sõjalennuk, teatas Ukraina kindralstaap.

Ukraina sõjalennukid MiG-29 sattusid vastamisi kahe Vene õhujõudude multifunktsionaalsete hävitajatega Su-35S, mis mõlemad õhk-õhk-tüüpi rakettidega alla lasti. Samuti osales lahingus ukrainlaste maapealne õhutõrjekompleks S-300.

"Vaenlane on seni oma relvade kvaliteedis parem, aga mitte oma oskuste poolest. Õhujõud teevad oma parima, et taevas vaenulikest lennukitest puhtaks saada," öeldi Ukraina kindralstaabi sotsiaalmeedia postituses.

Ukraina: Venemaa hukkunute arv läheneb 6000 sõdurile

Ukraina kindralstaabi kolmapäeval avaldatud andmete kohaselt on Vene relvajõud kaotanud rünnaku algusest ligi 6000 sõjaväelast ning sadu ühikuid erinevat sõjatehnikat.

Ukraina väitel on 24. veebruarist kuni 2. märtsini hukkunud 5840 Vene sõjaväelast, hävitatud on umbes 30 Vene sõjalennukit, 31 helikopterit, 211 tanki, 862 jalaväe lahingumasinat, 85 suurtükisüsteemi, üheksa õhutõrjesüsteemi, 60 kütuseveokit, 40 mobiilset raketilaskesüsteemi, kolm taktikalist droonisüsteemi, kaks kiirpaati ning 355 autot ja veokit.

Zelenski: esitas abipalve läänele ja maailma juutidele

Venemaa soovib Ukraina hävitada, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski kolmapäeval avaldatud kõnes ning kutsus läänt ning kogu maailma juute tema riiki rohkem aitama.

"Praegu ei ole aeg olla neutraalne," ütles Zelenski sõja seitsmendal päeval tehtud videopöördumises, mida vahendas Reuters.

Viidates Vene vägede poolt teisipäeval Kiievi lähedal Babii Jaris purustatud Teises maailmasõjas tapetud juutide memoriaalile ütles Zelenski, et rünnak näitab, et paljude inimeste jaoks Venemaal on Kiiev absoluutne välismaa.

"Nad ei tea midagi Kiievist ega meie ajaloost. Aga neile kõigile on antud käsk kustutada meie ajalugu, kustutada meie maa, kustutada meid kõiki," rääkis Ukraina president.

"Me kõik surime uuesti Babii Jaris, ehkki maailm on kordivalt lubanud, et seda ei tohi enam juhtuda," lisas president.

"Kas te nägite, mis toimus? Seepärast ei tohi teie – miljonid juudid kogu maailmas – vaikida. Sest natsism sünnib vaikuses. Karjuge tsiviilelanike tapmise pärast, karjuge ukrainlaste tapmise pärast," ütles Zelenski, kes on ise etniliselt juudi rahvusest.

Zelenski pani Odessa ja Tšerkassõ oblastit juhtima sõjaväelased

President Zelenski vahetas kolmapäeval välja Odessa ja Tšerkassõ oblasti kubernerid, pannes ametisse sõjaväelise taustaga inimesed.

Zelenski vabastas teisipäeval ametist Odessa oblastivalitsuse juhi Sergei Grinevetski ja määras tema asemele Maksim Martšenko, selgub presidendi kodulehel avaldatud teatest, mida vahendasid Interfax ning Meduza. Koduleht ei olnud kolmapäeval ennelõunal Eestist ligipääsetav.

Martšenko (39) on Ukraina armee polkovnik (kolonel), mis seni juhatas Odessas paiknevat 28. üksikut mehhaniseeritud brigaadi. Martšenko on sündinud Donetski oblastis Slovjanskis ning ta juhtis aastatel 2015-2017 separatistidevastases lahingutegevuses pataljoni Aidar.

Väljaande Meduza väitel tekkisid riigi juhtkonnal Odessa oblasti senise juhi suhtes küsimused tema suutlikkuse kohta organiseerida territoriaalkaitset ning väidetavalt kahtlustati teda isegi sümpaatias Vene okupantide vastu.

Kiievist lõunas asuva Tšerkassõ oblasti uueks juhuks määrati sõjaväeluure taustaga Igor Taburets, kes seni töötas oblasti kuberneri Aleksandr Skitško nõunikuna. Ka Skitškole heideti ette väheseid ettevalmistusi oblasti kaitsmiseks.

Taburets töötas enne kuberneri nõunikuks saamist Ukraina sõjaväeluures.

Venemaa rünnakusuunad ka lahingud Ukrainas 1. märtsi seisuga. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Toimetaja: Merili Nael, Anvar Samost, Mait Ots

Allikas: Reuters, BBC, KiyvIndependent.com, Interfax, Meduza.io

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: