Mihkelsoni sõnul peavad lääneriigid diplomaatilise korpuse vähendamise otsuseid tegema koos, sest ühiselt astutud sammudel on Moskva käitumisele suurem mõju. 

Tapatalguid korraldava Venemaaga oleme suhtlemist igatpidi piiramas, katkestatakse majandus-, kultuuri- ja spordisidemeid, miks see ei puuduta kuidagi diplomaatide tegevust? Miks on meie suursaadik endiselt riigis, mis pommitab oma naabrit? 

Diplomaatias ongi oluline mõista, et saatkondade ja konsulaatide roll ühes või teises riigis on ju aidata ka meie enda kodanike. Eestil on need võimalused siis nii Moskvas, Pihkvas kui ka Peterburis edasi. Teiseks on kindlasti ka oluline, et me saame kohapeal  informatsiooni. Seda  ennekõike oma partneritega suheldes, et vajadusel esitada demarš ja omapoolseid seisukohti Vene poolele.

Kui me nii-öelda külmutaksime täielikult diplomaatilised suhted, siis see võimalus kaoks. Meil on võimalus kutsuda meie suursaadik koju konsultatsioonidele, kuid see samm oleks mõjusam, kui seda tehakse lääne liitlastega üheskoos.

Me räägime iga päev mitu korda Eesti suursaadiku Kaimo Kuusega Ukrainas. Aga millega meie Moskva suursaadik tegeleb, ajakirjandusega keeldub suursaadik Margus Laidre suhtlemast. Te teate temast midagi?

Saadikutöö on loomulikult suhtlemine kolleegidega, teiste riikide diplomaatidega, saadikutega ja nii palju kui võimalik, siis tuleb saada informatsiooni kohtumistelt Venemaa võimuesindajatega. Aga seda te peate loomulikult küsima suursaadik Laidrelt. 

Riigid ikka saadavad diplomaatide nimel all saatkondadesse tööle luurajad.  Kindlasti on siinses Vene saatkonnas Tallinnas ka olemas sellised. Meie eriteenistused ka täpselt teavad, mis on nende inimeste tegelik Eestis viibimise eesmärk. Miks neid ei saa praeguses olukorras välja saata? 

Mul pole vähimatki kahtlust meie teenistuste tegevuses, mis puudutab sellistel inimestel silma peal hoidmist ja jälgimist. Ma rõhutan veel kord, kui me tahame Venemaad mingilgi määral oma tegude eest vastutama panna ja mõjutada nende juhtide  käitumist, siis seda saab teha kõige paremini, kui me teeme liitlastega ühtseid samme. Loomulikult riigid on siin suveräänsed otsuseid tegema, aga ma usun, et need konsultatsioonid riikide vahel ka praegu käivad.

Te ei arva, et Eesti võiks olla siin eestkõneleja? Paljusid meie vastusamme Venemaa suhtes on liitlased ju hiljem järginud, näiteks õhuruumi kinni panemine Vene lennukitele. Kutsuks vähemalt Eesti suursaadiku koju konsultatsioonidele?

Seda tuleb loomulikult meie välisministeeriumilt küsida, milline on nende täpsem tegevusplaan. Aga igas küsimuses ei pea nüüd alati olema eesjooksja. 

Eesti jaoks on praegu kõige olulisem Ukraina abistamine, kuidas olukorda praegu positiivses suunas mõjutada. Kõik need diplomaatilised žestid jäävadki žestide tasemele. Aga seda ei saa kindlasti välistada, et ühel hetkel võiks saadiku konsultatsioonidele kutsuda.