Sanktsioonid võivad Venemaa majanduslikult tagasi paisata 1990-ndate aastate esimesse poolde tõdes Raadio Vabadus / Vaba Euroopa (RFE/RL) veebiväljaanne. Venemaa kodanikke ähvardavad järsult kasvav inflatsioon, töötus, laenuintresside tõus, kaubanappus, reisipiirangud – kõik, mis tabas Venemaad pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal.

Kui veel kolm kuud tagasi prognoosis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Venemaale tänavuseks aastaks 2,8- ja järgmiseks 2,1-protsendist majanduskasvu, siis nüüd peetakse tõenäoliseks 10-protsendist majanduslangust, mis on alates 1994. aastast halvim näitaja.

Vene keskpank tõstis äsja intressimäära 20 protsendini, mis on viimase kahe kümnendi kõrgeim. Rubla kurss on alates oktoobrist, kui Venemaa alustas vägede koondamist Ukraina piiridele, kaotanud oma väärtusest ligi kolmandiku. See on lisaks venelaste niigi viimastel aastatel kahanenud reaalsissetulekutele. Venemaale kehtestatud sanktsioonide raames keskpanga valuutavarude külmutamine ei lase hoida rubla kurssi ning see langes 28. veebruaril ligi veerandi võrra, olles küll hiljem pisut taastunud.

Rubla kursil uus negatiivne rekord

Neljapäeval Moskva valuutabörsi avanemisel maksti ühe dollari eest 112,55 ja euro eest 122,5 rubla, mis on mõlemad ajaloolised rekordid.

Dollar kallines kolmapäevaga võrreldes 6,53 rubla ja euro 7,1 rubla võrra.

Dollari kurss oli ametlikust kursist 9,3 rubla ja euro kurss 7,95 euro võrra kõrgem.

Lisaks käskis Vene keskpank neljapäeval valuutavahendajatel võtta välisvaluutat ostvatelt füüsilistelt isikutelt 30 protsendi suurust vahendustasu.

Raskused maksetega

Majanduslike segaduste tõttu püüavad venelased nüüd pangaautomaatidest oma raha välja võtta, kuna mitmed seni toiminud elektroonilised maksesüsteemid enam ei tööta. Inimesed püüavad oma raha inflatsiooni kartuses kasutada välismaa kaupade ostmiseks, nagu arvutid või mobiiltelefonid.

"Jah, me oleme jõudnud tagasi 1990-ndatesse, võib-olla isegi veel halvemasse aega. Aga mis teha, sellised on ajad," vahendas RFE/RL Siberi jõuka naftalinna Surguti elanik Elvira postitust sotsiaalmeedias.

Venemaa Alfa-panga ökonomist Natalia Orlova rääkis RFE/RL-le, et tema hinnangul võib inflatsioon jõuda lähikuudel 30 protsendini.

Kuna USA tehnoloogiafirmad Google ja Apple peatasid oma makserakenduste toimimise Venemaal, ei saa Vene kodanikud neid enam kasutada. "Makserakendus minu telefonis ei tööta enam – ma ei saanud selle abil poes maksta. Seega pidin sularaha välja võtma," rääkis Tomski linnas elav Nikolai RFE/RL-le. Kuna ka pangakaardid ei pruugi töötada, siis on see veel üheks põhjuseks, miks inimesed sularaha hakkavad kasutama.

Sageli on aga rahaautomaadid sularahast tühjad ning inimesed peavad mitmeid masinaid läbi käima ja pikkades järjekordades seisma, et oma säästud välja võtta.

Ohus on kinnisvarasektor

Moskva väliskaubanduse akadeemia professor Oleg Abjeljev rääkis RL/RFE-le, et kõrged laenuintressid võivad hävitada riigi kinnisvaraturu. "Vähe on neid inimesi, kes suudavad võtta 20-protsendise intressiga kodulaenu," tõdes ta.

See aga võib tähendada lööki Venemaa ehitussektorile ning laiemalt kogu kinnisvaraturule. "Minu tehingud katkevad seoses poliitilise õhustikuga," rääkis üks Kaliningradi kinnisvaramaakler RL/RFE-le.

Samas on ehitus ainult üks majandussektor, kus võib tekkida suur tööpuudus. Sanktsioonid, rubla devalveerimine ja Venemaa paariariigi staatus võivad rängalt mõjuda ka Venemaa pangandusele, IT-sektorile, tööstusele, kaubandusele, turismindusele ja puhkemajandusele.

Riik võib siseneda teistsugusesse majandusolukorda

Rahvusvahelise finantsinstituudi teaduri Elina Ribakova sõnul võib lääneriikide ettevõtete loobumine sanktsioonide tõttu koostööst Vene firmadega, lahkumine Vene turult ning nende pakutavate oluliste komponentide tarnete peatamine tuua kaasa rohkem kui 10-protsendise majanduslanguse.

"Ettevõtted ei tee enam Venemaaga koostööd, kuna see on poliitiliselt toksiline. Riik on sisuliselt väljumas ühest majandusolukorrast ja sisenemas täiesti teistsugusesse," ütles Ribakova.

Kaubandust hakkab aga häirima tootjatele kehtestatud nõue teatada hinnatõusudest vähemalt kaks kuud ette. Arvestades jätkuvat rubla kursi langust, võib see tekitada kauplustes soovi hoida tarnitud kaupu hinnatõusu ootuses laos, see aga mõjuks hinnavahest kahju saavatele tootjatele laastavalt, selgitas üks kaubandusettevõtja RL/RFE-le.