Analüütikud: toimub massiivne raha väljavool Venemaalt

Foto: SCANPIX/AFP

Lääne majandussanktsioonid on esmaspäevaks tekitanud Venemaal olukorra, kus riigist toimub massiivne raha väljavool ning kuigi Venemaa üritab seda piirata, jäävad meetmed lahjaks, ütles ERR-ile Äripäeva börsitoimetuse juht Juhan Lang.

Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu langes rubla esmaspäeva hommikul börsivälises kauplemises läbi aegade madalaimale tasemele ning Vene keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada.

Käimas on massiivne raha väljavool Venemaalt mida Venemaa püüab pisut piirata, aga kus tal ilmselt käed jäävad seotuks, ütles Lang. "Lääne suured investorid järjest lahkuvad Venemaalt. Ehk et kokkuvõttes massiivne kapitali väljavool ja selgelt on Venemaal finantsturgudel paanika," lausus ta.

Moskva börsi kohta märkis Lang, et kui ühelt poolt teatas Venemaa, et peatab välisinvestoritel börsiaktsiatega tehingute tegemise ja teiselt poolt on lääne sanktsioonidega keelatud välismaakleritel Venemaa aktsiatesse investeerida, siis tähendab see seda, et väikeinvestorite jaoks on Venemaa nüüd sisuliselt investeerimatu riik. "Väga naljalt sinna börsile investeerida ei saagi," lausus ta.

Küsimusele, kui palju on Vene börsil Eesti investorite raha, vastas Lang, et mõningal määral on.

"On fonde, kes on Venemaale investeerinud. Ehk et natuke seda hõngu on küll, et kes sinna panuseid on teinud, see peab kas kõik või mingi osa oma investeeringutest maha kirjutama. Venemaa muutub aina vähem investeeritavaks ja vaadates praegust sanktsioonide paketti, siis ega ta väga heade väljavaadetega just ei tundu," lausus ta.

Tooraine hinnad tõusevad

Üldise mõju kohta Eestile märkis Lang, et Venemaa sissetungi mõjul tõusevad järjest toorainete hinnad, näiteks hüppas esmaspäeval üles nafta hind.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab lausus, et energiaküsimus on kindlasti kõige valusam, mis nendest sanktsioonidest hakkab Euroopat ja Eestit puudutama. 

"Üsna reaalne oht on ka see, et Venemaa hakkab piirama kas naftatarneid või gaasitarneid Euroopasse. See on Euroopa jaoks väga oluline, sest me saame väga suure osa oma kütustest Venemaalt. See hakkab kindlasti hindu ülespoole ajama. Kui kõrgeks hinnad lähevad, on hetkel väga raske prognoosida," ütles Aab.

Aabi hinnangul hakkavad nafta hinna kerkimisele astuma vastusamme teised naftat tootvad riigid. "Lootus on, et naftatootjad riigid ei ole väga huvitatud sellest, et hind väga kiiresti väga kõrgele hüppaks. Ka nemad tahavad ikkagi pigem mingisugust stabiilsust," lausus ta.

Langi sõnul kannatavad kahju eelkõige naftafirmad. "Ühest küljest kindlasti suured naftakompaniid saavad kaotusi, sest nad on sunnitud või soovivad Venemaalt lahkuda. Sealt tulevad kindlasti miljarditesse ulatuvad kahjud nende jaoks. Teiselt poolt tootmisvõimekus Venemaalt langeb, nii et kui ma peaksin täna panustama, siis ma pigem hoiangi julgelt veel naftaaktsiaid, sest lähiajal ei ole näha sellist mõju, mis võiks naftahinnad kiirelt alla tuua," lausus ta.

Aab märkis, et kuivõrd Eesti ja Venemaa majanduslikud suhted on viimastel aastatel järjest vähenenud, ei puuduta Venemaa majanduses toimuv enam Eestit väga palju.

"Eesti suuremad ärisuunad Venemaaga on kütuste transport ja toormaterjali import, näiteks puidusektoris. Meil kindlasti on ettevõtteid, kelle jaoks Vene klientuur moodustab suure osa nende ärist ja kellele on need viimased sündmused väga suure löögi andnud. Aga üldiselt meie majanduslikud sidemed on järk-järgult vähenenud. Seega peaks ka tavalisele eestlasele olema majanduslik mõju suhteliselt tagasihoidlik," lausus ta.

Vene pangandussüsteemi lahtilõikamine muust maailmast ehk SWIFT-süsteemist mingit mõju Eesti inimestele siiski avaldab, lisas ta.

"Sisuliselt ei saa Vene ettevõtted ja Vene pangad muu maailmaga äri ajada. Nad ei saa teha makseid Venemaalt väljapoole ja ka teiste riikide ettevõtted ja pangad ei saa Venemaale makseid teha. See kindlasti mõjub natuke halvavalt ka Eesti ettevõtetele ja samamoodi tavalistele inimestele. Ehk kui inimene töötab välismaal ja tahab näiteks koju pereliikmetele või kellelegi teisele raha saata, siis ka see on edaspidi võimatu, kui tegemist on kahe panga vahelise tehinguga," lausus Aab.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: