Vallandunud sõja mõju maailmamajandusele hinnates  tasub Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul eelkõige mõista, et Venemaa tegevuse hukka mõistnud riigid moodustavad enam kui 50 protsenti maailma ostujõust. Venemaa majanduse osatähtsus maailmamajanduses jääb aga mõne protsendi piiresse.

"Võib öelda, et sanktsioonid Venemaa majanduse suhtes, mis on kaks-kolm protsenti maailma majandusest, põhjustavad ikkagi lääneriikidele lühiajalise ebameeldivusi. Aga Venemaa majandus väga paljuski sõltub tehnoloogiast ja välissuhetest ja ja siin tuleb ikkagi öelda, et ükski riik pole rikkaks saanud  ja rikkaks jäänud, kui ta on isoleerituses," rääkis Luikmel.

Luikmel tõi võrdluse, et maailmamajandusest isoleerimise järel on Põhja-Korea kogutoodang inimese kohta 25 korda väiksem kui Lõuna-Koreas.

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul pole maailma majanduse tervis praegu kõige hullem.

"Meil on ikkagi kasv üle trendi ja kui me hakkame nüüd mõtlema, et kas rohkem kannatavad sanktsioonide kehtestajad või need, kes sanktsioonide all on, siis ilmselgelt võib öelda tänase seisuga, et Venemaa režiim on oma majandusele sooritanud kui mitte enesetapu, siis ennast väga jõuliselt sandistanud," rääkis Koppel.

Euroopa Keskpanga hinnangul võib Vene maagaasitarnete vähenemine kümne protsendi võrra aeglustada euroala majanduskasvu lühiajaliselt ligi 0,7 protsenti. Euroopa impordib umbes 40 protsenti oma maagaasist Venemaalt, kuid teistpidi täidab see ka idanaabri riigikassat.

"See on Venemaale väga oluline sissetuleku allikas – sisuliselt 70 protsenti rahast, mis nad gaasi eest saavad, saavad nad Euroopa Liidu riikidelt. Rahalises mõttes on see tegelikult Venemaa eelarvele päris korralik löök, kui nad loobuvad gaasi müümisest," lausus Luikmel.

Venemaa majanduskasv oli eelmisel aastal neli-viis protsenti SKP-st. Sõda pöörab selle peapeale.  

"Äärmiselt keeruline öelda, aga ma kahtlustan, et räägime majanduslangust ikkagi kahekohaliste protsendimääradega praeguse seisuga," ütles Koppel.