"Eestis on meie sõnum jätkuvalt: otsest sõjalise kallaletungi ohtu ei ole. Sellist tühjust, mis on praegu Eesti idapiiri taga, pole me näinud 30 aastat," ütles Palm reedesel ajakirjanikega kohtumisel. "Kõigist Eesti ligidal olnud väeüksustest on Venemaa saatnud enamuse Ukrainasse. Näiteks 76. diviisi õhudessantväelased sõdivad praegu Kiievi pärast. Hävitavad linna ja põhjustavad tsiviilelanike surma," rääkis Palm.

Ukraina sündmustest lähemalt rääkides märkis Palm, et venelaste välksõda on läbi kukkunud, sest nende väed ei olnud võimelised seda läbi viima. "Välksõda kukkus läbi, sest neil polnud täppismoona. Tänu lääne sanktsioonidele on venelaste arsenalid tühjad. Puudusid ka oskused: Vene vägede juhid ja staabid pole piisavalt hea kvaliteediga ja moraaliga," rääkis Palm.

Praegu tegeleb Vene Föderatsiooni sõjavägi enda ümbergrupeerimisega. "Meie hinnangul on neil üks käik veel varuks: üks korralik suur sõjaline pealetung nende jõududega, mis pole lahinguga veel seotud," rääkis Palm.

Mis puutub Kiievile lähenevasse vägede kolonni, siis Eesti jälgib sündmusi pinevalt. "Aga tuleb rõhutada, et Ukraina on 15 korda suurem kui Eesti ja Kiievi pindala on sama suur kui Hiiumaa. Peame väga suure ettevaatusega suhtuma lausetesse nagu "Kiievi vallutamine". Samas vastab tõele, et venelaste üks vahe-eesmärkidest on vallutada Kiiev," rääkis Palm.

Eesti kaitseväele pole Vene föderatsiooni taktika toonud üllatust. "Teame täpselt, milleks on nad võimelised. Venelased on üle läinud laiaulatuslikule massiivsele tulekasutusele, mille tulemusel tapetakse järjest rohkem tsiviilinimesi. Ukraina kaitsjad kaitsevad vapralt: venelased on kaotanud tuhandeid elusid. Siiski Ukraina tsiviilinimestest hukkunute arvud kasvavad lähipäevadel," rääkis Palm.

Venelased tulistavad hoolimatult: nende relvad pole täpsed ja nad ei hooli tsiviilelanikest ja -objektidest. "Isegi kui nad ründavad relvajõude, hävib palju tsiviilelanikke ja -taristut," märkis Palm.

Vene relvajõud pole Palmi sõnul kindlasti alla andnud. "Neil on kohutavalt suured relvajõud. Olukord läheb iga päev Ukraina riigile ja rahvale järjest halvemaks."

Javelinid ja Stingerid on sobiv abi

Samas pole uute jõudude toomine venelastele olnud kerge: esimese valmiduse väed on sõjaga Ukrainas juba seotud. "Samasuguse grupeeringu ülesehitamine võtaks optimistlikult öeldes kuu aega. Praeguse ehitas Venemaa üles aastaga," rääkis Palm.

Eesti jätkab Ukraina vastupanu pidevat toetamist. Relvaabist saadab Eesti Ukrainale seda, mida nad vajavad. "Ukraina on sõjaväljal – sinna ei saa anda relvastust, mille juurutamine võtab kaua aega. Javelinid ja Stingerid on neile tuttavad," sõnas Palm. Ka lennukite andmine Ukrainale pole sellel põhjusel lihtne: nende käsitsema õppimine võtab aega.

Eesti tegeleb Ukraina abistamisega koos teiste liitlastega: saadetakse tapvaid vahendeid Ukrainasse, et Ukraina sõjalist kaitset hoida. Koostöös NATO-ga tõstetakse ka Eesti kaitsevalmidust.