Simsoni sõnul on igale liikmesriigile erinev mõju Venemaa gaasitarnete lõppemisel.

"Me oleme selles ajahetkes, kus Euroopa gaasitarbimine märkimisväärselt väheneb. Märtsis kasutame 20 protsenti vähem gaasi kui jaanuaris, aprillis juba 40 protsenti vähem. See tuleb sellest, et Euroopas on väga palju riike, mis saavad oma toasooja gaasist," ütles Simson.

Esimestel kuudel on olemas gaasivarud, kokkulepped rahvusvaheliste tootjatega, kes saavad teatud osa kompenseerida LNG varudega. "Tõepoolest käivad ka pidevad kõnelused nende riikidega, kelle gaasiturg on ühendatud torugaasiga," ütles Simson.

Simsoni sõnul tuleb nendes kohtades, kus see on võimalik, asendada gaas teiste allikatega. "Meil on suurepärane näide, väga paljudes linnades gaasi keskkütteks ei kasutatagi, selleks on puidupellet," ütles ta.

Riigijuhid arutavad gaasi Venemaalt ostmise lõpetamist ja Simsoni sõnul on inimestel ka valmisolek toetada poliitilisi otsuseid, mis ei kätke endas sellise elu jätkamist, nagu oli enne sõda. "Uuringud näitavad, kõigis liikmesriikides on inimesed valmis kandma isiklikku koormat kõrgemate energiahindadega, mõnikord ka ettevõtete konkurentsivõime kaotusega, et näidata koht kätte agressorile. Ma arvan, et see foon aitab meie valitsusjuhtidel otsuseid teha," ütles Simson.

Simsoni sõnul ainult LNG tarnetest Euroopa gaasituru katmiseks ei piisa, vaja on mitmeid meetmeid. "Peab leidma gaasi nendelt tootjatelt, kel on juurde pakkuda, võtma kasutusele teisi energiakandjaid – olgu see päike või tuul. Paraku selles olukorras taas ka süsi, mida toodavad mitmed Euroopa Liidu riigid endiselt, meie puhul põlevkivi. Paraku on see selles kriisis parketikõlbulik alternatiiv," ütles ta.

"Loomulikult seal, kus on võimalik üldse mitte tarbida. Meie hoonete kütmiseks, ka toidu tegemiseks, gaasi tarbitakse Euroopas sellises mahus, mis on 90 miljardit kuupmeetrit. Kui sealt mõnedki kokku hoiaks, hooned renoveeriks kiiremas korras või ei köetaks hooneid enam gaasiga, oleks märkimisväärne edenemine," rääkis Simson.

Gaasiturg on Simsoni sõnul väga emotsionaalne ning hinda ette prognoosida pole mõistlik. "Me peame olema üldiselt valmis maksma oma energiatarbimise eest rohkem. Kui seda ei ole valmis, siis järelikult ei ole meil siin Eestis ega ülejäänud Euroopas soovi agressorile kohta kätte näidata läbi selle, et iga sanktsioon mõjub mõlemale poolele," ütles ta.

Simsoni sõnul ei tõmmanud sõda rohepööret maha, vaid kiirendas seda mitmes punktis. "Rohepöörde üks põhiline lähtekoht oli see, et oleme liiga sõltuvad imporditud fossiilsetest kütustest, me peame neid asendama kohaliku toodanguga," ütles ta.