Venemaa alustatud sõda Ukrainas on teravalt osundanud vajadusele kujundada Euroopas uued energiapoliitikat ja hädaolukorraga toimetulekut tagavad alused. Seda on ilmekalt tõestanud Saksamaa, mis on viimase kahe kümnendiga teadlikult suurendanud sõltuvust Vene maagaasist. Nii on elektritootmiseks, tööstuseks ja majade kütmiseks vajalikust gaasist rohkem kui pool imporditud Venemaalt.

Nüüd tuleb seniseid energiapoliitika aluseid ulatuslikult muuta ja senistele tarnetele asendus leida. Sellise asenduse hind saab olema kallis, sest asendus tuleb leida kiiresti, aastaga. Saksamaa vaatab nüüd võimalustena kõiki seni Vene maagaasile lukustamisega ära põlatud lahenduste suunas: LNG, tuumaenergia, pruun- ja kivisüsi.

Ka Eestis on tunnistatud, et Vene maagaas ei saa olla Eesti energiapoliitika osa ning valitsus on võtnud sihiks lõpetada Vene maagaasi kasutamine selle aasta lõpuks, võttes selleks Vene maagaasi asemel kasutusele LNG. Seejuures tuleb tagada, et ühtsel gaasiturul ei ole meil kasutatavas LNG-s Vene "pestud" maagaasi.

Kuigi LNG on maagaasi asendamisel samm õiges suunas, siis erinevalt Saksamaast jätkame Eestis endiselt ühele kaardile panustamise poliitikaga. Ukraina kogemus on näidanud, et LNG-terminal hakkab riigi toimimist toetava infrastruktuurina olema tõenäoline sõjaline sihtmärk.

Seega tuleb tunnistada, et LNG saab olla maagaasi asemel Eesti energiapoliitika alus vaid rahuajal. Ukraina näide on samal ajal korduvalt tõestanud, et agressiivse Venemaa kõrval võib rahu olla vaid edasilükatud sõda. Seega tuleb valmis olla ka sõjaaja lahendusteks.

Tuleb olla valmis selleks, et tagada Eestis toimetulek ka hädaolukorras, inimeste sooja ja elektriga varustatus, olukorras, kus maagaasi ja LNG varustus on katkenud või on ebapiisav. Eestis on selliseks asendusressursiks meie oma suurtööstuse toodetud põlevkiviõli.

Põlevkiviõli on väga lihtsalt teostatav alternatiiv maagaasile, sest selle kasutuselevõtt ei nõua paljudes katlamajades suuri investeeringuid ning tarbijate läheduses, Muugal ja üle Eesti, on olemas kasutusele võetav mahutipark. Eestis tarbiti 2020. aastal kokku 4,3 TWh maagaasi, millest omakorda hinnanguliselt 70 protsenti kasutati katlamajades, koostootmisjaamades ja ettevõtete kateldes (kokku ca 3 TWh).

Antud koguse soojusenergia tootmiseks kasutatava maagaasi asendamiseks oleks vaja ca 240 000 tonni põlevkiviõli, mis moodustab vaid 20-25 protsenti Eesti õlitootmise aastamahust. Seega on meil võimalusel olemas kodumaine energeetiline ressurss, mida on keeruliste tarneahelateta võimalik võtta kasutusele ka hädaolukorras, kui selleks ettevalmistusi teha.

Seejuures on oluline, et erinevalt kordades tõusnud maagaasi ja veelgi drastilisema tõusuga LNG hinnast jääb kütteõli hind lähiajal mõistlikult kõikuma praeguse taseme ümber, kuna laevakütuste turul sisuliselt alternatiivid puuduvad.

Seega on Eestil lisaks hädaolukorras toimimise tagamisele põlevkiviõli kasutamisele ka majanduslikult mõttekas kaaluda Eesti enda põlevkiviõli ulatuslikumat kasutuselevõtmist.

Sarnaselt tarnekindluse tagamisele on kaalumisel ka Eestis põlevkivil töötavate Eesti Energia elektrijaamade 1000 MW reservis hoidmine. Juhitavatel võimsustel on praeguses olukorras aina kasvav tähtsus ning seda võimekust on meil riigis lähikümnenditel hädasti vaja.

Seega on Eestis asjakohane hinnata ümber ja tõsta energiapoliitikas esile meie enda strateegilisel maavaral põhinevad energiatooted. Samuti tuleks kaaluda põlevkiviõli rolli riskide hajutamisel, Eesti energiaturvalisuse tagamisel ning hädaolukorraga toimetulekul.