Viimastel päevadel on Ukrainast Eestisse jõudnud umbes 2000 sõjapõgenikku päevas, suur osa neist jõuab Tallinnasse. Nüüd me kuuleme, et kohad on sisuliselt täis. Mis neist inimestest saab?

Meil on praegu vähemalt 500 kohta Tallinna hotellides olemas. Mis seal peale seda, me hetkel veel ei tea. Kui me vaatame seda dünaamikat, kui palju meil praegu inimesi tuleb, siis me näeme, et see võimekus, mis Tallinnal on inimeste vastu võtmiseks, on piiri peal ja me tõesti vajame ka teiste omavalitsuste abi. Me oleme võtnud enda peale selle esimese koormuse, teinud väga kiiresti selle vastuvõtukeskuse ja vastuvõtu süsteemi, aga nüüd on vaja ka teiste omavalitsuste abi. Ja Eesti inimeste abi selleks, et inimestele pakkuda majutusvõimalust.

Mille taga see koordineerimine ja logistika praegu on? Kas siin on probleem bürokraatias, planeerimises, omavalitsuste üleses koostöös või ei ole riigil ohjad piisavalt hästi peos?

Kõige suurem kitsaskoht on see, et Eesti ei ole mitte kunagi võtnud vastu nii palju põgenikke ja veel nii lühikese aja jooksul. Me peame ütlema aitäh kõikidele nendele inimestele, kes juba on põgenikke enda juurde vastu võtnud. Meil on tuhandeid Ukraina inimesi, aga ka kohalikke Eesti inimesi, kes on seda teinud. Ma arvan, et me ei olnud valmis selleks, et meile tuleb siia 20 000 või 30 000 inimest. Ma usun, et me saame hakkama. Sest me näeme, et kui eelmisel õhtul said Tallinnas ajutiselt hotellid täis, võttis Anija vald 100 inimest vastu ja öösel saime need inimesed sinna sõidutada. Me näeme valmidust ka teiste omavalitsuste poolt aidata, aga oleks vaja, et riik seda abi ka koordineeriks.

Arusaadav, et me peame õppima käigu pealt, aga õppimise aega on erakordselt vähe. Kas Tallinnas on juba valmis pandud varumajutusvõimalused näiteks spordirajatistes? Mis on plaan b ja c, kui see inimeste sissevool kogu aeg kasvab?

Kui hotellid saavad täis ja hotellid on hetkel meie esimene valik, siis läheb käiku plaan b. Praegu peetakse läbirääkimisi Tallinkiga, kellel on olemas suured laevad, kus potentsiaalselt saab inimesi majutada. Peetakse ka läbirääkimisi nendega, kellel on olemas suured, aga veel tühjana seisvad üürimajad. Ja kui kõik need variandid on ennast ammendanud ja me ei saa majutada ka vabatahtlike juurde, siis kõige viimasena on meil evakuatsioonikohad erinevate spordisaalide ja koolide näol.