Herem paneks lisaraha sinna, kus sellest kiiresti abi on

Martin Herem
Martin Herem Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kaitseväe juhataja Martin Heremi hinnangul peaks võimalik riigikaitse lisaraha minema nendesse võimetesse, mida saab kiiresti arendada. Muuhulgas lühimaa õhutõrje ja tankitõrje tarbeks. Kui raha rohkem, võiks ka droone osta.

Selle aasta riigieelarves on kaitsekulude jaoks 748 miljonit eurot. Jaanuaris otsustas valitsus, et nelja aasta jooksul pannakse sõjalisse riigikaitsesse 340 miljonit juurde. Sellest suurem osa ehk kolmsada miljonit kulub laskemoonale. Kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus-Valdemar Saar ütles, et pool saadud rahast on juba lepingutega kaetud.

"Selle raames on hankimata veel peamiselt kaudtulerelvade, nii miinipildujate kui ka suurtükkide moon. Ja siis on sõlmimata lepingud taristu arendamiseks," sõnas Saar ning lisas, et laskemoon, mis on juba tellitud, saabub suuremas osas juba järgmise aasta lõpuks.

Venemaa rünnak Ukrainale pani poliitikud rääkima vajadusest riigikaitsesse rohkem lisaraha leida. Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et tema lähtuks raha kasutamisel sellest, mida oleks võimalik kiiresti osta, aga ka NATO võimetest ja Ukraina kogemustest. Esimesed sada miljonit paneks ta lähimaa õhutõrjesse.

"Ükskõik, kas see on Stinger, Grom või Mistral, sest seda oleks võimalik kahe aasta jooksul hankida ja kasutusse võtta," rääkis Herem. "Ja selle arvukusega me suudaks vähemalt kahjustada oluliselt selliseid manöövreid helikopteritega ja õhudessandiga, nagu on juhtunud Ukrainas."

Esimesed Mistralid ostis Eesti 2007. aastal. Need suudavad tabada kuni viie kilomeetri kaugusel õhus olevaid sihtmärke. Praegu on Mistralid kaitseväe manööverüksustel. Heremi hinnangul võiks neid anda ka kaitseliidu maakaitseüksustele. Eelkõige kaitseliit vajab tema sõnul juurde ka tankitõrjerelvi.

"Meil oleks vaja Spike LR süsteeme, mis meil on täna mõlemas jalaväebrigaadis, meil oleks vaja Javeline, mida meil on täna nii brigaadides kui ka maakaitses." Ühtlasi oleks Heremi sõnul juurde vaja Hispaania tootja Instalaza ühekordseid granaadiheitjaid.

"Nad kõik moodustavad nii-öelda eri kihid ja see teeb sellise tankitõrje vastu saamise ka väga keerukaks," selgitas Herem.

Sensorid droonidest paremad

Kolmas sada miljonit võiks Heremi hinnangul minna eelkõige sellistele relvadele, millega saab lasta kaugemale kui 20 kilomeetrit.

"Meil on täna hankes juba K9 iseliikuvad suurtükid. Me loodame see aasta alla kirjutada ka mitmikraketiheitjate süsteemi lepingule. See laseks üle kolmesaja kilomeetri," loetles Herem.

Magnus-Valdemar Saar ütles, et kui kõik läheb hästi, on meil suur osa mitmikraketiheitjatest 2024. aasta lõpuks käes. Praegu vaatab Eesti Lockheed Martini toodetud USA relvade poole, mida võiks osta nii-öelda riik riigilt tehinguga.

"Proovime koostööd teha ameeriklastega, loodame ka nende rahastusele. Ja kui see ei peaks õnnestuma, siis oleme valmis soetama need raketiheitjad ka avatud turult," sõnas Saar.

Herem märgib, et kaudtulerelvastuse seas võiks mõelda ka ründedroonide või nii-öelda kamikaze-droonide peale. "Ka nende hulgas on asju, mida saaksime teha kahe-kolme aasta jooksul ja see oleks kindlasti väga vajalik."

Kui lisaks eelnevale saaks veel sada miljonit, parandaks Herem kaitseväe olukorrateadlikkust. Praegugi kasutavad kaitseväelased öövaatlusseadmeid. Neid võiks juurde osta. "Igale sõdurile me tõenäoliselt ei jaksa seda osta. Küll aga näeme täna ja me teadsime ka varem, et näiteks Venemaal on öise tegevuse võimekus üsna kehv. Ja me peaksime seda ära kasutama," sõnas Herem.

Ta lisas, et paneks raha ka satelliitluuresse ehk ostaks senisest enam satelliitpilti ning maismaasensoreid. "Need on näiteks tavalised liikluskaamerad," selgitas Herem. "Aga need võivad olla ka muud asjad, mis näiteks registreerivad vibratsiooni ja ütlevad, mis on sinust mööda sõitnud."

"Siis poleks meil vaja saata 20 kilomeetri kaugusele drooni, mis on avastatav või allalastav. Meil oleks lihtsalt kaamerad ja sensorid." Kaitseväe juhataja sõnul peaks Eesti olema valmis ka senisest suurema hulga vabatahtlike võitlejate jaoks.

 "Võiksime suurendada maakaitse isikkoosseisu, ostes neile varustuse ja kasutades seda kas kaitseliitu astuvate inimeste varustamiseks või ohu ja konflikti korral vabatahtlike varustamiseks," rääkis Herem.

Sõja mõju veel hindades ei näe

Kas kaitse-eelarve ka päriselt kasvab, Herem ei tea. Enda sõnul räägib ta asjadest, millest on rääkinud varemgi. Nüüd küll kõvema häälega, sest arutelu riigikaitsekulude tõusu üle käib üha kasvava hooga.

Ehkki mitmed riigid on teatanud kaitsekulutuste kasvust, pole laskemoon ja relvastus veel oluliselt kallimaks muutunud. Küll aga on oodatust suuremad hinnalipikud kaitseväe taristuinvesteeringute küljes.

"Väga palju mängib see probleem, mis meil on transporditurul, samuti igasugune toorainete kättesaadavus. Siiamaani avaldab mõju veel pandeemia," ütles Magnus-Valdemar Saar. Ta lisas et lähiajal võib Ukrainas käiva sõja mõju samuti hindadesse jõuda.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: