Mis on oluline 17. märtsil kell 04.45:

- Venemaa ilmutab läbirääkimistel Ukrainaga leebumise märke;

- Ukraina üksused on mitmes piirkonnas asunud vasturünnakule; 

- Ukraina teatel on sõjas hukkunud 13 800 Vene sõdurit;

- Ukraina väitel on Venemaa kaotanud kuni 40 protsenti üksustest, mis Ukrainasse sõtta on toodud;

- Briti kaitseministeerium: Vene armee ei suuda edasi liikuda;

- Pentagon: Venemaa väed pole märgatavaid edusamme saavutanud;

- ÜRO andmeil on Ukrainast põgenenud üle kolme miljoni inimese. Kinnitatud andmeil on sõja käigus surma saanud 691 ja vigastada 1143 tsiviilelanikku;

- Ukraina peaministri sõnul on sõda toonud riigis 500 miljardi dollari ulatuses purustusi;

- Kiiev: lahingutes Ukraina vägedega sai surma neljas Venemaa kindral;

- kolmapäeva hilisõhtul levisid sotsiaalmeedias väited plahvatustest Valgevene linnades, osadel andmetel on tegemist õppustega;

- Ukraina relvajõudude väitel pole Vene väed ühtki strateegilist eesmärki saavutanud;

- Amnesty Internationali hinnangul on Izjum humanitaarkatastroofi äärel;

- Ukraina ametniku sõnul lõid Venemaa esindajad nn Hersoni oblasti päästmise komitee.

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Ukraina: Vene väed pole saavutanud ühtki strateegilist eesmärki

Ukraina relvajõudude peastaap teatas neljapäeva öösel tehtud kokkuvõttes, et Vene väed ei ole siiani täielikult saavutanud ühtki pealetungi strateegilist eesmärki.

Staabi väitel paigutab Venemaa jätkuvalt Valgevene territooriumile raketisüsteeme ja vägesid ning korraldab sealt raketirünnakuid Ukraina vastu. Samuti kasutavad Vene relvajõud Valgevene lennuvälju ja transporditaristut.

"Valgevene vabariigi riigipiirikomitee jälgib pidevalt olukorda Ukrainaga piirnevatel aladel. Luureinfo saamiseks küsitlevad Valgevene luureagentuurid Ukraina-Valgevene piiri ületavaid kodanikke," lisab peastaap.

Polesje suunal keskenduvad Vene väed põhiliselt luurele. Venemaa Ida sõjaväeringkonna üksused on saanud Ukraina väitel suuri kaotusi ning olid sunnitud reservid enneaegselt mobiliseerima.

Siverski ja Slobožanski suunal Vene väed aktiivseid rünnakuid ei korralda. Väed üritavad varem vallutatud piiridel kanda kinnitada ning üksusi ümber koondada ja varusid täiendada.

Ukraina relvajõudude sõnul püüavad Vene väed liikuda edasi Izjumi linnast lõuna poole, ilmselt selleks, et jätkata pealetungi Slovjanski suunas. Ukraina väitel pole Vene väed selles edukad olnud.

Lõuna-Bugi piirkonnas üritavad Vene väed kanda kinnitada ning püüavad pärast Ukraina relvajõudude tehtud rünnakut Hersoni lennuväljale oma allesjäänud tehnikat ümberpaigutada.

Venemaa Musta mere laevastik blokeerib jätkuvalt laevaliiklust Musta mere loodeosas.

Uued satelliidipildid näitavad purustusi Sumõs, Tšernihivis ja Harkivis

USA kosmosetehnoloogiafirma Maxar Technologies avaldas uued pildid, millel on näha põlevaid elumaju Tšernihivis, samuti pommitamise tagajärjel tekkinud kraatreid ning kahjustada saanud olümpiaspordi treeninkeskust, kirjutab The Guardian.

Samuti avaldas Maxar satelliidipildi Mariupoli draamateatrist, mille ette teele on kirjutatud sõna "lapsed". Pilt on tehtud 14. märtsil ehk enne teatrimaja pommitamist.

Ametnik: sissetungijad lõid "Hersoni päästmise komitee"

Hersoni oblasti volikogu esimene aseesimees Juri Sobolevskõi kirjutas oma sotsiaalmeedia kontol, et Vene väed lõid näilise "Hersoni oblasti päästmise komitee". Sinna kuuluvad tema sõnul kahtlase minevikuga inimesed, vahendas Ukrinform.

"Ma ei avalda videot sellest näilise "Hersoni oblasti päästmise komitee" kohtumisest, mis peeti Hersoni oblasti volikogu ruumides, sest see on vastik," kirjutas Sobolevskõi.

Tema sõnul püüavad Venemaa kaasosalised propageerida komiteed kui Hersoni oblasti legitiimset võimu.

Sobolevskõi hinnangul ühendab ja vihastab komitee loomine kohalikke elanikke senisest veel enam.

Venemaa väitis sel nädalal, et on võtnud kogu Hersoni oblasti oma kontrolli alla.

Zelenski sõnul on plaanid Ukraina üles ehitamiseks tegemisel

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on plaanid riigi üles ehitamiseks pärast sõda juba koostamisel, vahendas The Guardian tema neljapäeval pisut pärast südaööd tehtud pöördumist.

"Me juba töötame meie riigi taastamise programmiga pärast sõda. Ma luban igale ukrainlasele, kes kaotas pommitamise tõttu oma maja või korteri, et riik ehitab kõik üles," ütles ta.

"Ma olen kindel, et suudame oma riigi kiiresti üles ehitada. Ükskõik kui suured kaotused on, sellest saab ajalooline taastamine, projekt, mis inspireerib maailma justnagu meie võitlus vabaduse, meie võitlus Ukraina eest," kõneles president.

Biden nimetas Putinit sõjakurjategijaks

USA president Joe Biden nimetas Vladimir Putinit sõjakurjategijaks. Bideni administratsioon on seni väljendi kasutamist vältinud, ka otseste küsimuste peale.

"Ma arvan, et ta on sõjakurjategija," ütles Biden kolmapäeval Valges Majas ajakirjanikega rääkides.

Välisminister Antony Blinken ütles kolmapäeval, et USA uurib põhjalikult, kas Vene väed sihivad teadlikult tsiviilelanikke.

Ukraina on palunud Haagil uurida Venemaa sooritatud sõjakurjategusid.

Valge Maja pressisekretär Jen Psaki sõnul rääkis president südamest ja selle põhjal, mida näeme telepildis, "mis on barbaarsed teod brutaalse diktaatori poolt võõrriiki sisse tungides".

Psaki sõnul jätkub Venemaa sooritatud võimalike sõjakurjategude uurimine.

Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Bideni sõnavõtt on "vastuvõetamatu ja andestamatu retoorika", vahendas Reuters.

Suurbritannia hinnangul kasutavad Vene väed Ukrainas vanemaid relvi

Briti kaitseatašee Washingtonis Mick Smeath ütles, et tagasilöökide tõttu Ukrainas peavad Vene väed kasutama vanemaid ja vähem täpseid relvi.

"Arvestades viivitusi oma eesmärkide saavutamises ja suutmatuses kontrollida Ukraina õhuruumi, on Venemaa kasutanud algselt plaanitust palju rohkem õhust lastavaid relvi," ütles Smeath The Guardiani andmeil.

"Selle tulemusel peab Venemaa tõenäoliselt kasutama vanemaid, vähem täpseid relvi, mis on sõjaliselt vähem tõhusad ja toovad tõenäoliselt kaasa rohkem tsiviilkahjusid," lisas ta.

ÜRO kinnitatud andmetel on Ukrainas sõjas hukkunud 726 tsiviilelanikku.

Zelenski: sõjas on hukkunud vähemalt 103 last

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeva õhtul postitatud videosõnumis, et siiani on Ukraina sõjas saanud surma vähemalt 103 last, vahendas CNN.

"Möödunud ööl jätkasid Vene väed Ukraina territooriumi, meie rahumeelsete linnade, meie kodanike pommitamist. Harkiv ja oblast, nad pommitasid Odessa oblasti rannikut. Nad tulistasid rakette Kiievi pihta. Tabasid Zaporižžja taristut," kirjeldas Zelenski enne USA kongressile esinemist salvestatud videos.

"Tänahommikuse seisuga on 103 last tapetud," lisas ta.

Zelenski rääkis, et Vene väed on viimase invasiooni käigus põhjustanud Ukrainas sadu kordi rohkem kahju kui Donbassis kaheksa aasta jooksul. Tema sõnul on seni hävitatud kokku 400 haridusasutust, neist 119 Donetski oblastis.

Zelenski sõnul rääkis ta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröriga ning Ukraina peaprokuratuur ja õiguskaitseorganid on juba alustanud tööd sissetungijate vastutusele võtmiseks. "Sissetungijad vastutavad kõigi sõjakuritegude eest ukrainlaste vastu," ütles ta.

Amnesty: Izjumi elanikud on humanitaarkatastroofi äärel

Inimõiguste organisatsioon Amnesty International teatas, et Ukraina idaosas asuva Izjumi linna elanikud on humanitaarkatastroofi veerel, vahendas The Guardian.

Organisatsioon küsitles linnast evakueeritud elanikke. "Tunnistused, mida oleme Izjumist kogunud, paljastavad terrori, mida linna tsiviilelanikkond on kogenud, lõksus oma keldrites peaaegu ilma toidu või veeta ning pideva rünnaku all," kirjeldas Amnesty Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia direktor Marie Struthers.

"Izjum ja teised eesliinil olevad linnad vajavad kiiresti humanitaarkoridore, et inimesed, kes soovivad, saaksid turvaliselt lahkuda ning humanitaarkaubad jõuaksid nendeni, kes jäävad kohapeale," lisas ta.

Teated plahvatustest Valgevenes

Sotsiaalmeedias hakkasid kolmapäeva hilisõhtul levima väited plahvatustest mitmel pool Valgevenes.

Teadete järgi kõlasid plahvatused Baranavitšis, Luninetsis, Stolinis, Hantsavitšis, Slutskis, Kletskis ja teistes linnades.

Massive explosions in a number of cities in #Belarus. Residents of Baranavichy, Luninets, Stolin, Hantsavichy, Slutsk, Kletsk and other cities reported sounds similar to explosions. We are trying to understand what happened

— Hanna Liubakova (@HannaLiubakova) March 16, 2022

Valgevene opositsioonipoliitik Pavel Latuška teatas samuti väidetavatest plahvatustest mitmes linnas. Lisaks kirjutas ta, et Baranovitšist, Gomelist, Lidast ja Luninetsist tõusid õhku hävituslennukid, transpordilennukid ja helikopterid ning et Kalinkovitši lähistel tulistati välja rakette.

❗️❗️❗️Over the past 3️⃣ hours, about 3️⃣0️⃣ fighter jets, transport planes & helicopters lifted into the sky from #Belarusian airfields in Baranovichi, Gomel, Lida, Luninets❗️
6️⃣ missiles launched near the city of Kalinkovichi. Explosions are heard in various cities of #Belarus. pic.twitter.com/4OagAmYMN6

— Pavel Latushka (@PavelLatushka) March 16, 2022

Popping sounds (explosions) were heard in these Belarusian cities on the evening of March 16 #StopWarInUkraine pic.twitter.com/oa2794B4Wx

— Pavel Latushka (@PavelLatushka) March 16, 2022

Ametlikku kinnitust neile väidetele praegu pole. Sotsiaalmeedias spekuleeritakse hävituslennukite tekitatud lööklainete kõmakate, Venemaa korraldatud võimaliku nn vale lipu operatsiooni, aga ka riigipöörde üle.

UkraineWorldi andmetel teatas Valgevene Bresti linna juhtivkomitee esimees, et piirkonnas käivad sõjalised õppused ning inimesed võivad olla rahulikud.

Ukraina on varem väitnud, et Venemaa võib korraldada provokatsioone Valgevene objektide vastu, et kaasata Valgevene väed sõtta.

Mariupolist evakueeriti üle 10 000 inimese

Mariupolist lahkus kolmapäeval Zaporiššjasse 11 000 inimest, teatas linnavolikogu.

Volikogu lisas, et neile inimestele, kes said omal käel minna Berdjanskisse, kuid kel polnud võimalik sealt ise edasi sõida, saadeti vastu 15 bussi, mida saatsid õigeusupreestrid.

CNN kirjutab, et kolmapäeva õhtuks olid ametnike sõnul üle 6400 Mariupoli elaniku jõudnud läbi Vene vägede kontrolli all oleva territooriumi Zaporižžjasse, mis on jätkuvalt Ukraina käes. Evakueeritute seas oli üle 2000 lapse.

Võimude sõnul blokeerivad Vene väed jätkuvalt Mariupolisse abi viivat humanitaarabikolonni ning tühje busse, mis peaks sealt inimesi evakueerima.

Vene vägede röövitud Melitopoli linnapea vabastati

Vene vägede poolt reedel röövitud Melitopoli linnapea Ivan Fedorov pääses vabadusse.

Luhanski separatistliku piirkonna prokuratuur süüdistas Fedorovi "terroriaktide toimepanemises." 

The mayor of #Melitopol of the #Zaporizhzhia oblast Ivan Fedorov was released from #Russian captivity.

On the video a conversation of the President @ZelenskyyUa with the mayor. #WARINUKRAINE #RussiaUkraineWar #RussiaInvadedUkraine #StopRussia pic.twitter.com/lJKMULUwf6

— SSSCIP Ukraine (@dsszzi) March 16, 2022

Ukraina võimud teatasid, et vabastasid Fedorovi vabaduse eest üheksa kinnivõetud Vene sõdurit.

"Ivan Fedorov vabastati Vene vangistusest. Tema eest sai Venemaa üheksa kinnivõetud sõdurit, kes on sündinud aastail 2002 ja 2002. Nad on tegelikult lapsed," ütles Zelenski pressiesindaja Darja Zarivnaja.

Vene väed pommitasid Mariupolis teatrihoonet, kus varjusid tsiviilisikud

Venemaa väed pommitasid Mariupoli teatrihoonet, kus varjus ligikaudu 1000 tsiviilisikut.

Mariupoli abilinnapea Sergei Orlov ütles BBC-le, et rünnaku ajal varjus teatris 1000 kuni 1200 linna tsiviilelanikku. Vigastatute ja hukkunute arvu ei ole esialgu veel teada.

Ukraina relvajõudude teatel ründasid Venemaa väed päeval ka Mariupolist põgenevaid tsiviilelanikke.

Relvajõudude peastaabi teatel rünnati linnast Zaporižžja poole teel olnud elanikke päeval kella poole kahe ajal BM-21 Grad raketiheitjaga ning ilmselt on rünnakus ka hukkunuid. Seni on kinnitatud viis vigastatut, kelle hulgas on ka raskes seisus laps.

Rahvusvaheline Kohus nõuab Venemaalt sõja lõpetamist

Haagis asuva Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) hinnangul on Venemaa rünnak Ukraina vastu alusetu ning kohus pole tuvastanud ühtegi tõendit, mis toetaks Kremli esitatud argumente sõja alustamiseks.

Kohus otsustas 13 poolthääle ja kahe vastuhäälega, et Venemaa peab koheselt peatama sõja Ukraina territooriumil. Otsuse vastu hääletasid vaid Venemaa ja Hiina kohtunikud.

Ukraina palus kohtult kiirkorras otsust Venemaa väidete osas nagu viiksid Ukraina väed niinimetatud rahvavabariikide territooriumil Luhanskis ja Donetskis läbi genotsiidi, mida Venemaa kasutas põhjendusena riigi vastu sõja alustamiseks.

Venemaa kohtunik ei osalenud eelistungil ega ka kolmapäeval toimunud istungil. Selle asemel saatis Venemaa esindaja kohtule kirja, milles väidab, et küsimus ei ole Rahvusvahelise Kohtu pädevuses.

Venemaa ilmutab läbirääkimistel leebumise märke

Venemaa ilmutas kolmapäeval läbirääkimistel Ukrainaga märke leebumisest, teatades, et näeks Ukrainat Rootsile sarnase neutraalse staatusega riigina, kus ei oleks välismaa sõjaväebaase.

Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles kolmapäeval, et Ukrainaga peetavate läbirääkimiste kompromissiks võiks olla variant, kus Ukraina on Austria või Rootsiga sarnaselt demilitariseeritud riik, millel oleks siiski oma relvajõud, aga seal ei oleks välismaa sõjaväebaase.

"See on variant, mida praegu tõesti arutatakse ja mida võib vaadelda kompromissina," ütles Peskov kolmapäeval vastuseks palvele kommenteerida Vene delegatsiooni juhi Viktor Medinski varasemaid sarnaseid ütlusi.

Läbirääkimisprotsessi ja Ukraina neutraalsuse tagatisi kommenteeris kolmapäeval sotsiaalmeedias ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak. 

"Ukraina on praegu Venemaaga sõjas. Seetõttu saab neutraalsuse mudel olla ainult Ukraina mudel, kus turvalisuse garantiid on kontrollitud. Muid valikuid pole. See tähendab absoluutset turvagarantiid. See tähendab, et garantiile allakirjutanud ei jää kõrvale Ukraina ründamise korral nagu täna," kirjutas Podoljak.

"Ukraina ei taha enam sõltuda bürokraatlikest protseduuridest, mis lubavad või ei luba rakettidel taevast sulgeda. Vajame otseseid ja kindlaid tagatisi, et õhuruum suletakse," lisas Podoljak. 

Ukraina: meie väed asusid vasturünnakule

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak teatas kolmapäeval sotsiaalmeedia vahendusel, et Ukraina üksused on mitmes piirkonnas asunud vasturünnakule.

Seda on hiljem kinnitanud ka Kiievis viibivad ajakirjanikud.

"Mis praegu toimub. Ukraina kaitsejõud on mitmes operatsioonipiirkonnas vasturünnakuil. See muudab radikaalselt vaenupoolte asetust," kirjutas Podoljak.

What's going on right now. 1. Counteroffensive of the AFU in several operational areas. This radically changes the parties' dispositions. 2. Russian journalists start quitting TV channels. 3. RF leaders are trying to find allies whose soldiers will be ready to die in fields.

— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) March 16, 2022

Ukraina väed ründavad ajakirjanduse andmeil Irpini, Butša ja Hostomeli suunal. Kiievisse on sealt kuulda valju lahingukõma.

Ukraina relvajõud kinnitasid vastupealetungi ka lõunas, Mõkolajivis, suunaga Hersoni poole.

Ukraina teatas, et sooritas kolmapäeva hommikul eduka õhurünnaku Hersoni lennuväljale, kus õnnestus hävitada seitse Vene helikopterit. Ukraina teatas ka kahe moodsa Vene Su-30SM hävitaja allatulistamisest Musta mere kohal.

Kreml: Putin on vaatamata sanktsioonidele valmis Bideniga rääkima

Venemaa president Vladimir Putin pole USA kolleegi Joe Bideniga vestelnud pärast sõja puhkemist Ukrainas, kuid kontaktid kahe liidri vahel võivad taastuda, vahendas telekanal CNN Kremli kolmapäevast teadaannet. 

"Vajadusel võivad kontaktid Bideni ja Putini vahel taastuda," ütles kolmapäeval Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. 

"USA tippametnike suhtes sanktsioonide kehtestamine ei tähenda kontaktide peatamist," lisas Peskov. 

Teisipäeval lisas Kreml sanktsioonide nimekirja Joe Bideni ja välisminister Antony Blinkeni. 

Kiiev: lahingutes Ukraina vägedega sai surma neljas Venemaa kindral

Ukraina ametnikud teatasid kolmapäeval, et riigi väed tapsid neljanda Venemaa kindrali. 

"Ukraina väed tapsid Venemaa kindralmajori Oleg Mitjajevi Mariupoli äärelinnas," ütles kolmapäeval Ukraina siseministeeriumi nõunik 

Ukrainas tegutseb arvatavasti umbes 20 Venemaa kindralmajorit. Moskva komandörid peavad sissetungi üha rohkem juhtima otse rindelt, vahendas BBC. 

The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.

The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 16 March 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/jVUhIneEhc

#StandWithUkraine pic.twitter.com/PIwDVLvetZ

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 16, 2022

Kõige keerulisem on olukord endiselt Mariupolis

Ukraina relvajõudude peastaap ütles kolmapäeva öösel avaldatud ülevaates, et Venemaa väed ei ole suutnud alistada Ukraina relvajõude ning jõuda Donetski ja Luhanski oblastite piirideni ning täita muid endale pandud ülesandeid. Mõkolajivi suunal on Vene väed peatunud.

Ukraina relvajõud hävitasid enda sõnul Tšornobaivka piirkonnas seitse Vene vägede lahingukopterit. Kokku on Ukraina väitel Venemaa kaotanud (täielikult hävinud või lahinguvõime kaotanud) kuni 40 protsenti üksustest, mis Ukrainasse sõtta on toodud.

Peastaabi sõnul püüab Venemaa tugevdada oma vägesid, tuues Ukraina territooriumile täiendavaid taktikalisi üksusi, mis on moodustatud operatsiooni esimesel kümnel päeval kaotusi kandnud üksustest ning välisriikide kodanikest palgasõduritest.

"Lisaks on olemasoleva info kohaselt Venemaa sõjaväe juhtkond otsustanud vabastada Vene Föderatsiooni kõrgemate sõjaliste õppeasutuste kadetid, kes osalevad hiljem Ukraina-vastases sõjategevuses," lisas peastaap.

Volõni suunas ei ole Vene vägede tegevus muutunud - peamised jõupingutused on suunatud Ukraina-Valgevene piiri kaitse tugevdamisele. Peastaabi väitel on Valgevene relvajõudude loodeoperatiivjuhatuse 120. motoriseeritud laskurbrigaadi (MINSK) üksused viidud Ukraina piiri äärde.

Polesje suunal ei teinud Vene väed teisipäeva päeval aktiivseid pealetungioperatsioone. Ukraina relvajõudude väitel paigutavad Vene väed piirkonda miine. Ukraina sõnul püüavad Vene väed taastada varasemates lahingutes lüüa saanud üksuste võitlusvõimet.

Põhja suunas koondasid Vene väed teisipäeva päeval oma tähelepanu luurele. Ukraina relvajõudude sõnul on Vene vägedel probleeme laskemoonaga varustamisel.

Slobožanski suunas püüavad Vene väed olemasolevat üksust tugevdada, koondades reservid riigipiiri lähedale, blokeerides lõunast juurdepääsu Sumõ linnale ja blokeerides Izjumi linna. Ukraina väitel pole Venemaal selles edu olnud.

Donetski suunal olid edutud ka Vene vägede katsed liikuda edasi Rubižne, Severodonetski, Lõssõtšanski asulate suundadel. Seal said Vene väed Ukraina relvajõudude sõnul suuri kaotusi ja olid sunnitud taganema.

Popasna piirkonnas püüavad Vene väed hoida okupeeritud positsiooni ning Avdijivka piirkonnas pole edu saavutanud.

Kõige kehvem on olukord jätkuvalt Mariupoli piirkonnas. Seal püüavad Vene väed blokeerida linna lääne- ja idaservas.

Ukraina relvajõudude väitel on Vene vägede kaotused Mariupoli ümber olnud märkimisväärsed ning seetõttu olid nad sunnitud kasutusele võtma 810. merejalaväebrigaadi reservid.

Lõuna-Bugi suunal keskendusid Vene väed okupeeritud piiride hoidmisele ja olemasolevate positsioonide insenerivarustuse täiustamisele. Ukraina peastaabi sõnul kavandab Venemaa endiselt pealetungi Krõvõi Rihi suunas.

Ukraina: hukkunud on 13 800 Vene sõdurit

Ukraina relvajõudude teatel on Venemaa lahingukaotused ajavahemikul 24.02 kuni 16.03 olnud ligikaudu sellised:

Inimkaotused - umbes 13 800,
Tankid - 430,
Lahingusoomukid - 1375,
Suurtükisüsteemid - 190,
Õhutõrjesüsteemid - 43,
Lennukid - 84,
Helikopterid - 108,
Autovarustus / sõidukid - 819,
Laevad / paadid - 3

Ukraina enda poole kaotusi regulaarselt ei avalda.

Ukraina võib USA-lt saada ultramoodsaid relvi

Bideni administratsioon kaalub anda Ukrainale USA-s valmistatud tapjadroone – tipptasemel juhitavaid rakette, mis suudaksid täpselt sihtida Vene tanke ja suurtükiväe positsioone kilomeetrite kauguselt, ütlesid NBC Newsile kaks asjaga kokku puutunud kongressiametnikku.

Ametnike sõnul kaalub Valge Maja, kas varustada Ukrainat kamikadze-tüüpi "hulkurdroonidega", mida nimetatakse Switchblade'ideks, osana uuest sõjalise abi paketist, mida president Joe Biden peaks arutama kolmapäeval.

Relval on kaks varianti, Switchblade 300 ja 600, mille on müünud ​​USA erioperatsioonide väejuhatusele Washingtoni äärelinnas asuv tootja AeroVironment. 300 on mõeldud inimeste tabamiseks ja suurem 600 on mõeldud tankide ja muude soomukite hävitamiseks.

Briti kaitseministeerium: Vene armee ei suuda edasi liikuda

Briti kaitseministeerium teatas oma hommikuses ülevaates kolmapäeval, et Vene armee on jätkuvalt raskustes. Nad ei soovi liikuda eemale suurtelt teedelt, samuti takistab venelaste manöövervõimekust õhuruumi kontrolli puudumine.

(1/4)
Russian forces are struggling to overcome the challenges posed by Ukraine's terrain.

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 16, 2022

Ukraina: Tšernihivi linnas said Venemaa pommitamise tõttu surma leivasabas seisnud inimesed

Tšernihivi piirkonna juhi sõnul hukkus Venemaa vägede rünnaku tagajärjel vähemalt kümme leivajärjekorras seisnud inimest.  Hiljem täpsustas kohalik ametnik, et hukkunute arv kasvas 13-ni.

Videolõik näitab maapinnal olevaid elutuid kehasid, kuid surnukehade kujutised olid udused, vahendas CNN. 

Tšernihivi piirkonna juhi sõnul viitas rünnak, et Venemaa tulistab üha rohkem tsiviilisikuid. Linn on Venemaa vägede poolt ümber piiratud. Viimaste nädalate jooksul on Venemaa armee mürsud tabanud linna elamupiirkondi. 

Zelenski palus USA kongressilt lennukeelutsooni

Ukraina president Volodomõr Zelenski pidas Kiievist videokõne vahendusel kõne USA kongressile ja lubas, et ukrainlased ei loobu Kiievist. Zelenski kutsus USA poliitikuid üles laiendama Moskva-vastaseid sanktsioone. 

Zelenski palus oma kõnes ameeriklastel meenutada Jaapani rünnakut Pearl Harborile ja 11. septembri terrorirünnakuid. "Meie riik kogeb praegu iga päev täpselt sama asja," ütles Zelenski.

Zelenski kordas oma palvet luua Ukraina õhuruumi kohale lennukeelutsoon. 

Zelenski on viimaste nädalate jooksul pidanud lääneriikide juhtidele mitu kõnet videokõne teel. Teisipäeval pidas ta kõne ka Kanada parlamendisaadikutele. 

Bideni administratsioon on seni kindlalt välistanud võimaluse, et lääs kehtestaks riigi kohal lennukeelutsooni, et vältida otsest konflikti USA ja Venemaa vägede vahel. Biden lükkas tagasi ka Poola pakkumise anda Ukrainale üle oma nõukogudeaegsed hävitajad.

Valge Maja: riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan suhtles oma Vene kolleegi Nikolai Patruševiga

Sullivani ja Patruševi vaheline vestlus oli viimaste nädalate kõrgeima tasemega kontakt USA ja Venemaa vahel.

Sullivan kordas vestluses, et USA seisab kindlalt vastu Venemaa provotseerimata ja põhjendamatule sissetungile Ukrainasse. Sullivan ütles Patruševile, et kui Venemaa suhtub diplomaatiasse tõsiselt, siis Moskva peab lõpetama Ukraina linnade ründamise, vahendas CNN. 

Sullivan hoiatas Patruševi tagajärgede eest, kui Venemaa peaks otsustama kasutada Ukrainas keemia- või bioloogilisi relvi. 

Ukraina peaminister: Venemaa on põhjustanud 500 miljardi dollari ulatuses purustusi

Ukraina peaministri Denõs Šmõhali väitel on riik saanud Venemaa invasiooni tõttu enam kui 500 miljardi dollari ulatuses kahju, kirjutab BBC.

Šmõhali sõnul peab Venemaa pärast sõda Ukraina ülesehitamise eest maksma. Ta ei selgitanud, kuidas võiks Venemaalt reparatsioone saada, kuid mainis Venemaa välismaiste varade arestimist.

Šmõhali sõnul küsiks Ukraina riigi ülesehitamiseks rahalist abi ka liitlastelt.

Peaminister rääkis sellest teisipäevasel kohtumisel Poola, Tšehhi ja Sloveenia peaministritega, kes sõitsid Kiievisse oma solidaarsust näitama.

Held a meeting with @MorawieckiM, @P_Fiala, @JJansaSDS. Top agenda - international assistance and reconstruction of . Working together to ensure that the funds & property of the Russian Federation will be paid to Ukraine to restore everything destroyed by aggressor. pic.twitter.com/ihmOwwGdIo

— Denys Shmyhal (@Denys_Shmyhal) March 15, 2022

Kiievis kõlasid komandanditunni alates plahvatused

Kiievis jõustus teisipäeva õhtul 35 tunniks komandanditund ning peagi pärast seda kõlasid pealinna lääneservas ka plahvatused, kirjutab BBC.

Pealinnas viibivad CNN-i ajakirjanikud ütlesid samuti, et kolmapäeva öösel oli Kiievi äärelinnades plahvatusi kuulda.

Kolmapäeva öösel kella kolme ajal kõlasid õhurünnakute eest hoiatavad sireenid Ukraina lääneosas Lvivi linnas, vahendas BBC kohapeal viibivate ajakirjanike teateid.

Vene suurtükid ja lennukid jätkavad kogu Ukrainas linnade pommitamist. Lisaks Kiievile ja Lvivile kõlas õhuhäire Dnipros, Tšerkassõ, Ivano-Frankivski, Odessa, Vinnõtsja, Kirovohradi ja Hmelnõtski oblastis. Samuti Izjumi, Krementšuki, Bila Tserkva, Nikopoli, Mõkolajivi, Izmaili, Odessa ja Poltava linnas ning Krõve Ozero piirkonnas.

Ka kolmapäeva varahommikul kella viie ja kuue vahel kõlas õhuhäire mitmes linnas: Kiievis, Lvivis, Ivano-Fankivskis, Odessas ja Dnipros.

Vene laevad tulistasid Odessa rannikut

Ukraina siseministeeriumi nõunik Anton Heraštšenko ütles, et kolmapäeva öösel tulistasid Vene laevad Odessa rannikut. Dessanti Vene sõjaväelased ei üritanud, kirjutab Interfax.

"Umbes tund aega tagasi alustasid Vene sissetungijad laevadelt Ukraina rannikul Odessa oblastis Tuzlõ küla lähedale rakettide ja suurtükkide tulistamist. Nad tulistasid kaugelt suure hulga laskemoona. Nad sondeerisid," kirjutas Heraštšenko Telegrami kontol.

ÜRO andmeil on Ukrainast põgenenud üle kolme miljoni inimese

Ukraina põgenike arv ulatub 3 000 381 inimeseni, teatas ÜRO põgenikevolinik.

ÜRO andmeil on 1,8 miljonit inimest põgenenud Poola ning 300 000 neist liigub edasi Lääne-Euroopasse.

ÜRO teatel on kinnitust leidnud 691 tsiviilelaniku hukkumine. 1143 tsiviilelanikku on saanud vigastada.

ÜRO lasteorganisatsioon (UNICEF) teatas, et igas minutis saab 55 Ukraina lapsest põgenik. "See tähendab, et sõja algusest alates on peaaegu igas sekundis saanud ühest Ukraina lapsest põgenik," kirjutas UNICEF pressiteates. Kokkuvõttes on iga päev saanud sõjapõgenikuks 75 000 Ukraina last.

Poola, Tšehhi ja Sloveenia peaministrid jõudsid Kiievisse visiidile

Teisipäeva õhtul jõudsid Kiievisse visiidile Poola, Tšehhi ja Sloveenia peaminister, kes kohtusid Euroopa Liidu esindajatena ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Ministrid jõudsid Ukrainasse teisipäeva hommikul ning liikusid rongiga edasi riigi pealinna.

Delegatsiooni kuuluvad Tšehhi valitsusjuht Petr Fiala, Poola peaminister Mateusz Morawiecki ja asepeaminister Jarosław Kaczynski ning Sloveenia peaminister Janez Janša.

"Visiidi eesmärk on on kinnitada terve Euroopa Liidu ühemõttelist toetust Ukraina suveräänsusele ja iseseisvusele," kirjutas Fiala sotsiaalmeedias. Visiit on kooskõlastatud Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheli ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, märkis Fiala.

Zelenski sõnul näitab Euroopa liidrite visiit Kiievisse nende tugevat toetust Ukrainale.

"Teie visiit Kiievisse sel keerulisel ajal on tugev märk toetusest Ukrainale. Me tõesti hindame seda," ütles Zelenski tema Telegrami kanalile postitatud lühikeses videoklipis kohtumisest.

Enne peaministreid jõudis Kiievisse kohale Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Pentagon: Venemaa väed pole märgatavaid edusamme saavutanud

Pentagon teatas teisipäeval, et Venemaa väed pole teinud Ukrainas olulisi edusamme. USA kõrge kaitseametniku sõnul kannatavad Ukraina suuremad linnad tugeva Vene vägede pommitamise all, vahendas BBC. 

Kiievi suunas liikuv Venemaa armee kolonn jääb kesklinnast umbes 20 kilomeetri kaugusel. Vene väed seisavad endiselt silmitsi Ukraina vägede tugeva vastupanuga Harkivi ja Mõkolajivi all. 

"Järgmise 24 tunni jooksul peaks jõudma Ukrainasse rohkem USA relvastust," märkis kaitseametnik.