"Venemaalt tulevatest transiitvedudest ilma jäädes peab kogu raudtee logistika orienteeruma ümber põhja-lõunasuunalisele veokoridorile ida-lääne asemel," rääkis Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann ERR-ile. 

Muutus ei puuduta ainult Eesti Raudteed, vaid kogu sektorit. "Peame olema rohkem vahenduslüli Skandinaavia-, Aasia- ja Euroopa-suunalisel transpordil ja tooma sealt rohkem kliente raudteele üle," ütles Raichmann.

Suunamuutuse rahalist maksumust on tema sõnul keeruline hinnata. "See pole nii, et eri veoahela osapooled lepivad midagi teisiti kokku, vaid see tähendab investeeringud, sest kaubad võivad muutuda. Venemaalt tulid peamiselt väetised ja naftakaubad, lõunasuunaline kaubavedu on teistsuguste kaupadega. Skandinaavia ja Euroopa maismaa vahel on maanteel palju haagised, siin oleks üks võimalus neid raudteele meelitada," rääkis Raichmann.

See tähendaks aga ka teistsugust veeremit ja teistsuguseid terminale. "Need on kogu sektorit hõlmavad protsessid ja siin ühte rahanumbrit välja hõigata ei saagi," lisas Raichmann.

Investeeringute suuruseks raudteevedudele pakub ta 5–10 miljonit eurot. Täna pole ka teada, kes need investeeringuid peaks tegema: on see veoettevõte või on see taristuettevõte, kes vagunid peaks soetama. "Teinekord on need ka kliendid, kes neid vaguneid ostavad. Kui muutus veokoridorides ette nähakse, siis see mõjutab mitmeid osapooli," selgitas Raichmann.

Ainult Eesti ettevõtteid teenindav Eesti Raudtee saab raha raudtee kasutamise eest, maksavad vedajad, kellele omakorda maksavad kliendid. "Oleme arvutanud, et Vene-suunaline transport tõi meile sisse 1/3 rahalisest käibest ehk rahalises suurusjärgus 10 miljonit eurot," sõnas Raichmann.

Operail eeldab klientide maksetõrkeid

Eesti Raudtee taristul tegutseva kaubaveoettevõtte Operail juht Raul Toomsalu sõnul on sanktsioonid mõjutanud üldist olukorda. "Kaubavahetus endiste partneritega on raskendatud, kuna maksete tegemine on probleem. Oleme loobunud paljudest investeeringutest," ütles Toomsalu.
"Investeeringute osas on jutt miljonitest eurodest," lisas ta.

Operaili vagunid on renditud Euroopa Liidu ja Ukraina ettevõtetele, ühtegi Vene Föderatsiooni juriidilist isikut meie vastaspooleks pole, kinnitas Toomsalu. Renditud vagunid liiklevad Baltikumis, Soomes, Kasahstanis ja ka Venemaal. "Hetkel dramaatilist rendimaksete vähenemist pole täheldanud, kuid on selge, et meie klientidele olukord soodsamaks pole läinud ning erinevate takistuste tõttu võib oodata tõrkeid maksetega," nentis Toomsalu.

Mida Operail kavatseb praeguses keerulises olukorras ette võtta, ei oska Toomsalu veel täpselt öelda. "Kõik muudatused sõltuvad sellest, kuidas olukord edasi areneb. Kas sanktsioonid süvenevad ning millised tulevad vastusanktsioonid. Hetkel ei saa midagi kindlat muutuste osas esile tuua," sõnas ta.

Operaili kontserni 2021. aasta esimese kvartali puhaskasum oli 1,4 miljon eurot. Kontserni käive samal perioodil oli 18,3 miljonit eurot. AS Eesti Raudtee teenis 2021. aasta kolme kvartaliga kokku müügi- ja muid äritulusid 39,4 miljonit eurot.