Relvaomanike liit on teinud ettepaneku, et Eestis tuleks viivitamatult peatada siin elavate Vene kodanike relvaload.

Siseminister Kristian Jaani (KE) ütles ERR-ile, et relvaomanikest tulenevaid võimalikke julgeolekuohte tuleks käsitleda juhtumipõhiselt.

"Relvaseadus kodakondsusepõhist relvaloa väljastamisest või pikendamisest keeldumist ette ei näe ja selleks ei ole ka kunagi vajadust olnud. Juba 2018. aastal täiendati relvaseadust sätetega, mis välistavad relvaloa väljastamise või olemasoleva relvaloa kehtetuks tunnistamise isikute suhtes, kellest võib nähtuda põhjendatud kahtlus meie riigi julgeolekule või turvalisusele," kommenteeris Jaani.

Jaani märkis, et politsei- ja piirivalveametil on piisavalt võimekust relvaseadusest tulenevaid õiguslikke aluseid käsitleda iga võimalikku juhtumit eraldiseisvana ning rakendatud on hästi töötav partnerasutuste vaheline infovahetus.

"Relvaloa taotlejatele ja selle omanikele on kõrgendatud ootused nii nende eluviiside kui ka käitumise osas. Kõiki relvaloa taotlejaid ja loa pikendajaid kontrollitakse põhjalikult ning sellesse kontrolli kaasatakse kaitsepolitseiamet, PPA kriminaalpolitsei ja piirkonnapolitsei," lisas Jaani.

Jaani tõi välja, et 11. märtsi seisuga on teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Eestis üle 25 000 relvaloaga isiku, kellest Vene kodakondsusega on 627 isikut.

Jaani erakonnakaaslane, Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et toetab siseministri mõttesuunda, et relvaomanikest tulevaid võimalikke julgeolekuohte tuleks käsitleda juhtumipõhiselt.

"Üldises kriisikontekstis säilitagem külm pea. Kõiki ühe lauaga võttes tekitame ühiskonda pingete maandamise asemel nii neid juurde. Politseil on täna piisavalt pädevusi ja õigusi relvaloa peatamiseks ja relva konfiskeerimiseks," märkis Karilaid.

EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets ütles, et EKRE on seisukohal, et Vene kodanike relvaload tuleks peatada. "Põhjuseks julgeolekuriskid. Samuti tuleks relvaeksamid muuta üksnes eestikeelseks. Läbi tõlgi ei peaks enam eksamit saama anda," sõnas Poolamets.

Isamaa fraktsiooni liikme Tarmo Kruusimäe sõnul ei ole Eestis võimekust Vene kodakondsusega relvaomanike suhtes juhtumipõhiselt läheneda, nagu näeb siseminister.

"Tegutseda tuleb resoluutselt ja koheselt, sest täna on Venemaa näol tegemist agressorriigiga, kes juba pikki aastaid on ähvardanud ka Eesti Vabariiki ja tema iseseisvust. Pärast 24. Veebruari on kõik argumendid, miks mitte midagi teha, otseselt riigivaenulikud avaldused," kommenteeris Kruusimäe.

"Agressorriigi kodanikud, kes on andnud vande agressorriigile, on otseseks julgeolekuohuks, kui nende käsutuses on legaalsed tulirelvad. Pärast Ukraina sõda võime uuesti vaadata kitsendavad sätted üle," lisas Kruusimäe.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et relvalubade peatamise aluseks ei peaks olema mitte kodakondsus, vaid lojaalsus Eesti riigile.

"Kui on põhjust kahtlustamiseks, siis kindlasti peaks politsei ja teised organid isikud uuesti üle käima. Küll aga ei mõista ma miks ja kuidas on relvaload neil inimestel, kes taktikalise laskmisega klubilises tegevuses osalevad ja kellel on seotus Venemaaga, selle instruktoritega või kes korraldavad noortele laagreid, mis on militaarse väljaõppe iseloomuga," rääkis Läänemets.

"Just taoline mitteametlik poolsõjaline väljaõpe Eesti territooriumil tuleks peatada ja siin ei ole kodakondsus üldse oluline, arvatavasti osaleb ka Eesti kodakondsusega kodanikke selles," lisas Läänemets.

Reformierakonnal veel selget seisukohta pole. "Vastab tõele, et praegune süsteem on selline, kus julgeolekukaalutlustel on õigus inimestelt relvaluba ära võtta ja seda analüüsitakse juhtumikaupa. Arutame riigikogus koostöös justiitsministeeriumi ja õiguskaitseorganitega, kas seoses julgeolekukriisiga on seda korraldust vaja muuta ning kui jah, siis kuidas seda teha. Loodame kujundada seisukoha võimalikult kiiresti," ütles fraktsiooni esimees Mart Võrklaev.