Sealjuures näitasid Reformierakonnale täiesti identset toetusnumbrit Norstati ja Kantar Emori uuringud - mõlema küsitluses oli Reformierakonna toetus märtsis 26,4 protsenti.

Turu-uuringute küsitluses oli see mõnevõrra madalam (23 protsenti), kuid kolme uuringufirma koondkeskmise toetus 25,7 protsenti tõstis peaministripartei selgelt liidripositsioonile.

Koondkeskmiselt toetuselt on sisuliselt võrdse toetusega teisel-kolmandal kohal EKRE ja Eesti 200. EKRE koondkeskmine toetus oli 20,2 ja Eesti 200-l 19,9 protsenti. EKRE toetus oli veidi kõrgem Norstati küsitluses ja Eesti 200 oma Turu-uuringute omas.

Kindlalt neljandale kohale langes Keskerakond, mille koondkeskmine toetus oli 16,2 protsenti. Kõrgem (18,1 protsenti) oli Keskerakonna toetus Kantar Emoril, madalam (vaid 14 protsenti) Turu-uuringutel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa toetus eri küsitlusfirmade võrdluses ei erinenud. SDE koondkeskmine toetus oli märtsis 7,8 protsenti ja Isamaal 6,3 protsenti. Roheliste koondkeskmine toetus oli märtsis 2,6 protsenti, Tulevikuerakonnal alla protsendi.

Suurim tõusja Reformierakond, langeja Keskerakond

Kui võrrelda koondkeskmiste reitingute muutusi aasta algusest ehk viimase kahe kuuga, on enim kasvanud Reformierakonna reiting - jaanuaris oli see 20,1 protsenti, veebruaris 26,4 protsenti.

EKRE koondkeskmine langes jaanuari 22,7 protsendilt märtsis 20,2 protsendile.

Eesti 200 koondkeskmine veidi tõusis - 18,8 protsendilt 19,9 protsendile.

Keskerakonna koondkeskmine toetus langes jaanuari 20 protsendilt 16,2 protsendile märtsis.

SDE koondkeskmine toetus jaanuaris oli 7,4, märtsis 7,8 protsenti.

Isamaa koondkeskmine oli jaanuaris 7,5, märtsis 6,3 protsenti.

Roheliste koondkeskmine oli jaanuaris 2,5, märtsis 2,6 protsenti.