Kõige pealiskaudsemad olid sõja esmased mõjud erakondade toetusele. Nägime, kuidas Reformierakond sai ja on ikka veel saamas toetuslisa. Kriisiolukorras, mis toodab ebakindlust ja hirmu, vaatavad valijad ikka peaministri poole ja otsivad sealt kindlakäelist ja julgustavat juhtimist.

Norstati ja Ühiskonnauuringute instituudi iganädalased toetusküsitlused näitavad, et sõja algusest alates on Reformierakonna toetus praeguseks tõusnud umbes viie ja poole protsendi võrra. Umbes sama suure kasvu tegi läbi ka Keskerakonna toetus, kui kaks aastat tagasi algas koroona esimene laine ja eriolukord.

Selline hirmu- ja õhinapõhine toetus võib aga kergesti ka kaduda. Kui valijates hirmu ja ebakindlust tekitav olukord ei eskaleeru, siis pöörduvad nad tagasi oma tavapäraste eelistuste juurde.

Pikemaajalisemad hoiakud, välja kujunenud eelarvamused ja sümpaatiad muutuvad taas määravamaks. Ning teisalt muutub paratamatult oluliseks see, kuidas Eesti poliitikud ja erakonnad on võimelised Eesti kaitsevõimet väärtustama ja üles ehitama. Sest ükskõik kuidas Venemaa sõda Ukrainas ei lõpe, on julgeolekuolukord Läänemere idakaldal lõplikult muutunud. Parem oleks, kui meie ise valijatena ja meie erakonnad seda ära ei unusta.

Kui Reformierakond sai sõja algusnädalatel valijatelt toetuskrediiti, siis Keskerakonna puhul võiks öelda, et valijad ning avalikkus nõudis sisse mõned juba ammused võlad. Alates sõja puhkemisest on Keskerakond kaotanud natuke enam kui kolm protsendipunkti toetust. Nende selja tagant on ära liikunud osad nii eesti kui ka vene valijad. Kriitiline ning erakordselt madal on nende toetus aga ennekõike just eesti valijate hulgas, kellest ainult 11 protsenti eelistaks Keskerakonda. Kaks aastat tagasi oli see number kaks korda suurem.

Keskerakonnale on Venemaa sõda Ukrainas kahes mõttes raske katsumus. Paljude eesti valijate jaoks on erakonna minevikupositsioonid ja ka osade liikmete praegused väljaütlemised olnud liiga Vene-sõbralikud. Ei ole piisavalt palju teadvustatud Venemaas ja Vladimir Putinis peituvat eksistentsiaalselt ohtu.

Taolist positsiooni on võimaldanud erakonna vene valijaskond, kellest märkimisväärne osa on elanud Venemaa propaganda mõjusfääris ning ei ole seega adekvaatselt võimelised hindama Venemaad kui ohtu.

Lisame eelnevale ka väga suure toetusriskiga kohtuasjad (Mailis Reps ja Porto Franco). Keskerakonnale võib praegune periood kujuneda erakonna arengu mõttes murranguliseks. Kas võetakse ennast kokku ja ehitatakse ennast üles natuke teistsuguse ja tugevama erakonnana. Või jäädakse kinni oma minevikuradadesse, mis viivad erakonnalt toetuse ja välistavad selle, et nende puhul võiks kunagi enam tegemist olla peaministrierakonnaga.

Praeguseks on tõenäosus, et valitsus vahetub enne valimisi, oluliselt madalam veel paar kuud tagasi. Reformierakond ja Keskerakond peavad ühe käega tegema valimiskampaaniat ja teisega juhtima Eesti riiki läbi majanduslikult ja julgeolekupoliitiliselt raskete aegade. Nendest vähemalt ühe jaoks pole kaitse- ja julgeolekupoliitika olnud kunagi tugev külg või prioriteet ning teisel on ideoloogilised barjäärid ees seoses majandusse sekkumise või laenuraha kasutamisega. See teeb kriiside lahendamise keerulisemaks.

Ees ootab raske aeg olla valitsuses. Kui midagi peaks ebaõnnestuma, on valijate karistus potentsiaalselt karm.

Reformierakonnale pakub tugevat alternatiivi Eesti 200 ning juba pikemat aega on paljud oravate toetajad selle uue ning värske erakonna suunas vaadanud. Keskerakonna konservatiivsem valija võib endale leida koha aga näiteks EKRE ridades. Ning sotsiaaldemokraatidele ja Isamaale pole antud paremat aega oma pikaajalisest madalseisust välja tulemiseks.

Praegu on võib olla ka viimane hetk meie paremkonservatiivsetel erakondadel koht kätte näidata oma Ida- ja Lääne-Euroopa sõpradele, kellel on ohtlikult lähedased suhted Putini ja Venemaaga. Siin miiniväljal ei ole enam ruumi laveerida.

Võib juhtuda, et 2023. aasta valimistel otsustatakse ära Eesti poliitiline tasakaal väga pikaks ajaks. Me ilmselt näeme uuesti kuue erakonnaga riigikogu, kus on kaks erakondade plokki. Ühel pool on Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid ning teisel pool EKRE ja Isamaa. Nende kahe ploki vahel on Keskerakond, mis sellisel maastikul ilmselt kalduks pigem EKRE ja Isamaa poole kui neljandaks rattaks liberaalsete erakondade vankri alla. Tasakaal nende kahe ploki vahel määrab ära Eesti poliitika lähituleviku.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.