ERR-i tellitud Kantar Emori uuringust selgus, et kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Reformierakonnale oma hääle 26 protsenti valijatest. Jaanuaris oli Reformierakonnal toetajaid 19 protsenti ja veebruaris 20 protsenti.

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles ERR-ile, et Reformierakond kui peaministrierakond taastas osaliselt oma endise selge liidripositsiooni.

"Siin on selgelt peaministri positsiooni mõju tugeva julgeolekukriisi olukorras ja Reformierakonna liider on valitsusejuhi rolli täitnud korralikult," sõnas Voog.

Teisel kohal Emori uuringus oli Eesti 200, mida toetas 19 protsenti küsitletuist. Kuu varem oli Eesti 200-l toetajaid 21 protsenti.

"Eesti 200 kaotas osa oma toetusest peaministrierakonnale," märkis Voog.

Kolmandal-neljandal kohal olid märtsis võrdselt 18 protsendi suuruse toetusega Keskerakond ja EKRE (täpsemalt on Keskerakond veidi ees 18,1 protsendiga, EKRE toetus on 17,7 protsenti). Keskerakonna toetus oli jaanuaris-veebruaris 20 protsenti, EKRE oma jaanuaris 22 ja veebruaris 20 protsenti ehk aasta esimese kuuga võrreldes on EKRE toetus kukkunud enim.

"Selgelt langemas on eelmise aasta teisepoole liidri – EKRE – reiting, kes jagab nüüd koos Keskerakonnaga kolmandat-neljandat kohta," ütles Voog.

Isamaa lõhenemine veel reitingule mõju ei avalda

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli märtsis kaheksa protsenti ja Isamaal kuus protsenti. Kuu varem oli SDE toetus üheksa ja Isamaal seitse protsenti.

Aivar Voogi hinnangul ei ole Isamaa sisemine lõhenemine veel avaldunud erakonna reitingus.

Rohelisi toetas märtsis neli protsenti, veebruaris oli neil toetajaid kolm protsenti. Tulevikuerakonna toetus oli 0,9 protsenti.

Koalitsioonierakondade kogutoetus oli märtsis 44 protsenti ja opositsiooniparteidel 32 protsenti. Kuu varem toetas võimuparteisid 40 protsenti ja opositsioonierakondi 36 protsenti.

Parlamendiväliste erakondade kogutoetus oli märtsis 24 protsenti, sama seis oli ka veebruaris.

Reformierakonna reiting kerkis eestlaste seas

Reformierakonna reiting taastus kõige enam eestlaste, naiste ja alla 50-aastaste hulgas. Kui veebruaris toetas eestlastest vastajatest Reformierakonda 22 protsenti, siis märtsis juba 32 protsenti.

Teisel-kolmandal kohal eestlastest vastajate seas on üsna võrdselt EKRE ja Eesti 200, mida toetas vastavalt 20 ja 19 protsenti.

Keskerakonda toetas eestlastest valijatest vaid üheksa protsenti, mis on kehvem tulemus ka kui veebruarikuine 12 protsenti.

Isamaad toetas kaheksa ja SDE-d seitse protsenti eestlastest valijatest.

Muust rahvusest valijate seas on endiselt esikohal Keskerakond 52 protsendiga, mis kuises võrdluses ei muutunud.

Märtsis oli muust rahvusest valijate teine eelistus Eesti 200, mida toetas 18 protsenti ja kolmas SDE, mida toetas ligi 12 protsenti.

Reformierakonna ja EKRE toetus muust rahvusest valijate seas oli mõlemal vaid seitse protsenti. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid 11 ja Reformierakonnal 10 protsenti muust rahvusest valijate seas.

Reformierakond tõusis märtsis esimeseks ka Tallinna valijate seas ligi 29 protsendi suuruse toetusega. Veebruaris oli nende toetus Tallinnas 20 protsenti.

Veebruaris oli Tallinnas 31 protsendiga populaarseim partei Keskerakond. Märtsis toetas neid 25 protsenti Eesti kodanikest pealinlastest.

Keda veel kaaluks valida?

Kantar Emor uuris ka, milliseid erakondi inimesed kaaluks oma esimeste eelistuste kõrval veel valida.

Teiste eelistustena mainiti kõige rohkem Reformierakonda ja Eesti 200, mis on teine eelistus ligi 41 protsendil valijatest. Väga selgelt on Reformierakond teine eelistus Eesti 200 valijate seas ja vastupidi.

Märkimisväärne hulk Eesti 200 valijad kaalub teise eelistusena ka Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (ligi 31 protsenti).

Keskerakonna valijate teine eelistus on kõige sagedamini SDE (18 protsenti).

EKRE valijate teine eelistus on kõige enam Isamaa (28 protsenti).

SDE valijate teine eelistus on enim Eesti 200 (43 protsenti).

Isamaa valijate teine eelistus on üsna võrdselt Reformierakond (24 protsenti), Eesti 200 (21 protsenti) ja SDE (20 protsenti).

Eelistuseta vastajate osakaal kasvas

Kantar Emor korraldas ERR-i tellimusel üle-eestilise küsitluse 10.–16. märtsini ja sellele vastas 1274 erakondlikku eelistust omanud valmisealist kodanikku. Pooled vastajad küsitleti veebis ja pooled telefoni teel.

Kantar Emor annab andmed nende vastajate kohta, kel oli olemas poliitiline eelistus. See muudab tulemuste esitluse võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Märtsis ei osanud oma poliitilist eelistust öelda 26 protsenti küsitletutest, veebruaris oli selliseid vastajaid 24 protsenti. Ehk ärev julgeolekupoliitiline olukord on kasvatanud oma arvamust mitte öelda oskavate inimeste osakaalu.

Aivar Voogi andmetel kasvas eelistuseta vastajate osakaal Keskerakonnas pettunute arvelt.

Täpsemalt saab erakondade toetuste kohta sotsiaal-demograafilistes rühmades lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.