Riia kongresside maja põgenikekeskus oli selgi nädalavahetusel kinni – Läti lähtub põhimõttest, et dokumente vormistatakse tööajal. Telefoniliin majutuse, toidu või muu kiire abi jaoks töötab kogu aeg.

Esmaspäevast liigub Lätis põgenike vastuvõtu keskpunkt kongresside majast raekoja kõrval asuvasse  tehnikakõrgkooli endisesse hoonesse, kus on rohkem ruumi. Kongresside majja jääb infopunkt.

Riias on praeguseks registreeritud 6200 sõjapõgenikku, 800 last on vajanud kooli- ja 360 lasteaiakohta, 1000 põgenikku on küsinud kriisitoetust. Lätis tervikuna on need arvud pisut suuremad.

Kui eestlased on taastanud Läti piiril kontrolli ja jälgivad, kes riiki siseneb, siis lätlased Leedu piiril sellist lauskontrolli ei tee. Ja seetõttu pole ka Lätis täpset ülevaadet, kui palju Ukraina sõjapõgenikke on praeguseks Lätti tulnud.

"Seaduses on arvestatud, et peame olema valmis vastu võtma 10 000 Ukraina tsiviilelanikku. Kuid olen kindel, et need 10 000 on Lätti saabunud juba praegu. Nad kõik pole lihtsalt tulnud abi küsima," ütles Riia aselinnapea Linda Ozola.

Põgenike hulk üha kasvab ja keeruline on selgitada, mille põhjal nad valivad riigi, kuhu põgeneda. Paljudel juhtudel valikuvõimalust polegi.

"Inimesed on saabunud siia nii, et ise ei teagi, kuidas nad siia sattusid. Nad lihtsalt toodi. Nad põgenesid sõja eest," ütles Lara Propapenko.

Läti otsib lahendusi, kuidas abi koordineerida. Nii on juhtunud, et bussijuht pani rampväsinud põgenikud ööpimeduses Riia bussijaama juurde maha. Kriisikomisjon ei teadnud aga nende saabumisest midagi.

Läti valitsuse rehkenduste põhjal maksab 10 000 põgeniku abi kolmeks kuuks 27 miljonit eurot.